Lapsi vaktsineeritakse aina vähem, oht on tõsise lastehaiguse puhanguks

Foto: Tanel Valdna/ERR

Aasta-aastalt lisandub neid peresid, kes otsustavad oma lapsi mitte vaktsineerida. Tekkinud on reaalne oht tõsise lastehaiguse puhanguks, sest Eesti laste vaktsineerituse tase on langenud alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud 95 protsendi taset.

Eestis ei ole tõsiseks probleemiks mitte ainult koroonavaktsiinist loobumine, aasta aastalt on kahanenud ka väikelaste vaktsineerimine.

"Aastal 2020. oli vaktsineerituid 83 protsenti, 2010. aastal 92, 93 protsenti. Nii et kümne aastaga 10 protsendi võrra on langenud vaktsineerimine," rääkis Lääne-Tallinna keskhaigla lastearst Merle Areda.

Langenud on ka vastsündinutele tehtava K-vitamiini süsti tegemine, mis on arsti sõnul vajalik verehüübimise probleemide vältimiseks esimese kuue kuu jooksul.

"K-vitamiini osas me nii täpselt andmeid ei tea, aga tõenäoliselt on seda K-vitamiinist keeldumist umbes samas järgus," märkis Areda. Üheks loobumise põhjuseks on pelgus uuele ilmakodanikule haiget teha.

"Mis puudutab vaktsiini, siis arvatakse, et lapse immuunsüsteem on nõrk, seda ei ole vaja kuidagi koormata, mis tegelikult ei ole tõsi," rääkis Areda.

Väikelaste vaktsineerimiskava ei ole kivisse raiutud ja arsti sõnul tehakse vajadusel seal ka muudatusi, nii näiteks lükkus alates 2018. aastast B-hepatiidi süst hilisemaks. Esimestel elupäevadel tehakse nüüd vaid tuberkuloosivaktsiini.

"Tuberkuloosivaktsiini puhul on teada ka vanematele see, et aastaid tegelikult püütakse seda vaktsiinikavast maha võtta, aga just tänu sellele, et meil on suur osa batsille ravile mitte alluvad ja selles osas me oleme Euroopas kõige esimesel kohal, selle tõttu ei saa seda siiski ära lubada sealt vaktsiinikavast," rääkis Areda.

Tallinna perearsti Katrin Martinsoni sõnul on tegu heaoluühiskonna probleemiga. Vanemad ei usu, et rasked lastehaigused pole maailmast ega Eestist kuhugi kadunud.

"Puhangute oht on täiesti reaalselt olemas. Aga me arvame, et ei ole. Perearstina mulle see analoogias jätab mulje, kus me sõidame 100-ga kiirteel, mis on hästi asfalteeritud, meil on hea auto ja laps on rihmaga kinnitamata, sest midagi ju ei juhtu," kirjeldas Martinson.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova tõi näiteks lastehalvatuse, mida Eestis pole tänu vaktsineerimisele esinenud 1961. aastast.

Kui vaktsineerituse tase peaks langema, siis on tema sõnul vaid aja küsimus, mil see Eestis taas levima hakkab, nagu juhtus Ukrainas, kus oktoobrist alates on seda leitud 20 proovist.

Kõige madalam väikelaste vaktsineerituse tase on Valga-, Võru- ja Viljandimaal, kus see on langenud 84-86 protsendile.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: