"Mina ja paljud ei tea, kelle mandaadi alusel Angela Merkel neid vestlusi peab. Eks ta on lahkuv liidukantsler ja selles mõttes on palju küsitavusi selle protsessi ümber," ütles Mihkelson kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Mihkelsoni sõnul tuleb loomulikult abistada neid inimesed, kes Valgevene territooriumil rahvusvahelist humanitaarabi vajavad, seda ennekõike ÜRO vastavate organisatsioonide kaudu, kuid ta seadis kahtluse alla, kas selleks peab sekkuma Merkel.

"Kas selleks peab pidama Saksamaa liidukantsleri tasemel kõnelusi inimesega, kes on eelmisel aastal toime pannud riigipöörde ja keda Euroopa Liidu liikmesriikide juhid ei tunnusta riigipeana?" küsis ta. "Ma sügavalt kahtlen ja ma ei näe, et diktaatoriga selliseid läbirääkimisi pidades praeguses situatsioonis meid meile soovitavale tulemusele väga palju lähemale viiks," lisas Mihkelson.

Ka peaminister Kaja Kallas rõhutas kolmapäeval peetud telefonikõnes Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga Euroopa Liidu ühtsust ning leidis valitsuse pressiteate kohaselt, et esmaspäeval kokku lepitud sanktsioonide kiire jõustamine on võti Valgevene hübriidrünnaku tõrjumisel.

Kallas rõhutas, et me ei tohi alluda Lukašenko režiimi survele või väljapressimistele, edastas valitsuse pressiteenistus. "Euroopa Liidu liikmesriigid otsustasid esmaspäeval ühiselt, et võtame vastu uued ja jõulisemad sanktsioonid. Teame, et sanktsioonid töötavad ja neist on kasu, muidu ei näeks me ka käimasolevat eskalatsiooni ELi-Valgevene piiril. Nõustusime von der Leyeniga, et uued sanktsioonid peavad jõustuma kiiresti," rõhutas ta.

Von der Leyeniga pidas kolmapäeval telefonikõne ka Leedu peaminister Ingrida Šimonyte, kes rõhutas sotsiaalmeedias tehtud postituses, et diktaatoriga lepituse otsimine ainult julgustab teda ka tulevikus halvasti käituma.

In a telephone conversation wth President @vonderleyen, I stressed a need for the united EU stance in pressing Lukashenko to stop migration flows and let international humanitarian organizations do their job in Belarus.
Appeasement to dictator will only encourage rogue behaviour

— Ingrida Šimonytė (@IngridaSimonyte) November 17, 2021

Valgevene režiim on korraldanud tuhandete Lähis-Ida, Aafrika ja Afganistani inimese riiki toomise, et suunata need üle oma läänepiiri Euroopa Liidu riikidesse. Kuna Poola ja Leedu on keeldunud neid üle piiri lubamast, Valgevene võimud ei lase neid aga ka tagasi, on inimesed jäänud piirile lõksu.

Lukašenko ja tema liitlane, Vene president Vladimir Putin on eitanud süüdistusi rändekriisi tekitamises, arvustades hoopis EL-i selle eest, et see keeldub migrante vastu võtmast. 

Migrandid kinnitavad, et tahavad Saksamaale jõuda läbi Poola ja Lukašenko on öelnud, et on valmis nad vajadusel lennukitega sinna saatma.

Lääs ei ole tunnustanud Lukašenkot Valgevene legitiimse presidendina, kuna ta võltsis 2020. aasta augustis peetud presidendivalimiste tulemusi ning on selle järel vallandunud opositsiooni protestid jõhkralt maha surunud.