Riigikohus võttis Priit Sibula kaebuse kaugistungite kohta menetlusse
Riigikohus võttis menetlusse riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme Priit Sibula kaebuse parlamendi kaugistungite kohta.
Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder selgitas, et riigikogu ja selle juhatuse on võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustada ja riigikohus võttis Priit Sibula kaebuse menetlusse. "Asja arutamise aega pole veel määratud," lisas Põder BNS-ile.
Kuivõrd mullu lepiti riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatusi tehes kokku, et kaugistungite rakendamiseks peavad olema kaalukad põhjused, esitas riigikogu liige Priit Sibul möödunud nädalal kaugistungite otsuse hinnangu saamiseks riigikohtule.
"Teatavasti ei kajastanud riigikogu täiskogu otsuse aluseks olnud Reformierakonna kiri ühtegi kaalukat põhjust, rääkides vaid ühiskonna kõrgest nakatumisest, Riigikogu liikmete kõrgest vaktsineeritusest ning valitsuse soovitustest teha kaugtööd olles nii ühiskonnale eeskujuks," märkis Sibul.
Kaalukateks põhjusteks ei saa tema hinnangul pidada valitsuse soovitust töötada distantsilt ja teistele eeskujuks olemist. "Nimetatud põhjused ei ole objektiivsed takistused, vaid riigikogu enamus soovib töövormi valikuga pelgalt saata ühiskonnale mingit poliitilist signaali. Epidemioloogilise olukorraga seotult saab objektiivseks takistuseks pidada olukorda, kus nakkushaiguse tõttu on karantiinis suur osa riigikogu liikmeid, kes ei saa seetõttu füüsiliselt istungil osaleda. Praegusel juhul sellist olukorda ei ole," seisab kaebuses.
Seejuures on olulise tähtsusega fakt, et enamus riigikogu liikmetest on vaktsineeritud. "Esiteks ei pea vaktsineeritud lähikontaktsetena eneseisolatsiooni jääma, mis tähendab, et paljude riigikogu liikmete karantiini jäämise kui objektiivse takistuse realiseerumise risk on maandatud. Teiseks nähakse vaktsineerimist vahendina, mis võimaldab ühiskonda avada koroonaviiruse leviku tingimustes."
"Riigikogus kui kõrgemas riigiorganis, mis täidab olulist demokraatliku funktsiooni, ei ole töökorralduse muutmine koroonaviiruse levikuga seonduvalt põhjendatud," ütles Sibul ja lisas, et kriisiaegne riigijuhtimine ja kriisi haldamine on valitsuse poolt alla igasugust arvestust. "Kellelgi tekib idee ja tunne, et tuleb midagi teha ja piirata ning õige pea seda tehaksegi. See on absurdne – kriisi ja riiki nõnda ei juhita."
"Valitsuse soovitustest, korraldustest ja rangetest ettepanekutest, mida piirangutena kehtestatakse ei ole aga kahjuks juba ammu võimalik normaalsel inimesel aru saada, mis on lubatud, mis keelatud ja kuidas on mõistlik käituda," märkis Sibul.
Toimetaja: Aleksander Krjukov
Allikas: BNS