EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest

Kohus
Kohus Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Liit (EL) hakkab otsima võimalusi, kuidas kaitsta tundlikel teemadel sõna võtvaid ajakirjanikke või kodanikuühendusi pahatahtliku vastutegevuse eest, kui puudutatud isikud neid vaigistamiseks kohtusse kaebavad ehk kasutavad strateegilisi vaigistushagisid.

"Need on sellised hagid või kaebused, mida esitatakse näiteks ajakirjanike vastu, kes uurivad ühiskonnas mingisuguseid valupunkte või toovad selliseid teemasid päevavalgele. Samuti esitatakse vaigistushagisid näiteks kodanikuühenduste või ka inimõiguste kaitse organisatsioonide vastu, kes on mingisuguses olulises avalikku huvi pakkuvas küsimuses kriitilised," selgitas justiitsministeeriumi asekantsler Heddi Lutterus ERR-ile.

"Selliseid hagisid esitavad tavaliselt kas mingid mõjuvõimsad ettevõtted, suurkorporatsioonid, aga ka mõjuvõimsad üksikisikud. Ja tavapäraselt on sellised suurkorporatsioonid või isikud tugevamas positsioonis kui ajakirjanikud või õiguste eest seisjad," lisas Lutterus.

Hagide esitamisega otsitakse erinevaid aluseid, et vastaspoolt koormata, esitada näiteks erinevaid kahjunõudeid, selgitas asekantsler. "Kohtumenetlus toob paratamatult kaasa kulud ja kui ka kohtuotsused tulevad, siis on võimalik neid taas edasi kaevata, et hoida ka ajaliselt inimest pidevalt surve all, et selle kaudu panna ajakirjanike või ka kodanikuühendus loobuma, et nad ei tegeleks selle teemaga," ütles Lutterus. "Selliste vaigistushagide eesmärk võibki olla see, et koormata ajakirjanikud ja õiguste eest seisjad nende hagidega ära - lõppastmes neid siis hirmutada, vaigistada, koormata nii kohtumenetlusega kui ka kohtukuludega. Ja lõppastmes võib see hakata piirama näiteks ka ajakirjanike sõnavabadust," rääkis ta.

Teemaga tegelemiseks plaanib Euroopa Komisjon järgmise aaasta kevadel tulla välja strateegiliste vaigistushagide teemalise algatuste paketiga (inglise keeles: Strategic Lawsuit Against Public Participation; SLAPP), mis hõlmab direktiivi ettepanekut ja mitteõigusliku algatusena soovitust.

Kuna komisjon ootab kuni 10. jaanuarini kestva avaliku konsultatsiooni raames liikmesriikide seisukohti, siis on Eesti poolt vastamist koordineeriv justiitsministeerium pöördunud teiste ministeeriumite, kohtute, ülikoolide ja organisatsioonide poole palvega esitada oma kommentaarid.

"Praeguseks hetkeks ei ole algatuste täpne kohaldamisala teada, kuid arvestades senist infot ja avaliku konsultatsiooni teksti võib eeldada, et kohaldamisala saab olema võrdlemisi lai, hõlmates lisaks esialgsele kaitstavale grupile – ajakirjanikele – ka teisi isikuid ja organisatsioone, kes avaldavad oma seisukohti ja kriitikat avalikku huvi pakkuvates küsimustes," märkis justiitsministeerium oma kirjas teistele ministeeriumitele.

Lutteruse sõnul ei ole temal Eestist teada, et selliseid süstemaatilisi rünnakuid ajakirjanike või kodanikuühiskonna organisatsioonide vastu oleks olnud.

Siiski on rahvusvahelised tsensuurivastased aktivistid toodud ühe näitena välja juhtumi, mis on seotud ERR-i saatega "Pealtnägija". Nimelt esitasid Soome kinnisvaraettevõtja Arto Autio ning temaga seotud isikud suure hagi ERR-i ja isiklikult ajakirjanike Mihkel Kärmase ning Anna Pihli vastu, kes kajastasid telesaates kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi anti sisse juba 2018. aasta lõpus, kuid pole siiani lahendust leidnud, kusjuures varsti kolm aastat kestnud kohtuprotsessi ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada. Lähemalt saab sellest ja teistest juhtumitest lugeda siit.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: