VKG finantsjuht: kvoodimüügi asemel peaks EL-is kehtima ühetaoline CO2 maks
CO2 kvoodi müük ei käi turumajanduse põhimõtete järgi, mistõttu oleks õiglane ja loogiline, et volatiilse kvoodihinna asemel kehtiks kõigile ühetaoline CO2 maks, leiab VKG finantsjuht Jaanis Sepp.
Euroopa väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) avaldas sel nädalal aruande, milles jõudis järeldusele, et tõendeid CO2 kvootidega kauplemise turul illegaalse turuspekulatsiooni kohta ei leidnud. Selle uudise peale sööstsid kvoodihinnad uutesse kõrgustesse.
VKG finantsjuht Jaanis Sepp ütles ERR-ile, et sellest johtuvalt võib öelda, et turgu mõjutab enim just regulaator ehk Euroopa Komisjon ise. Praeguse kvoodimüügisüsteemi asemel oleks õiglasem kehtestada ühtlane CO2 maks, sest kvoodimüük ei toimu klassikalise turumajanduse kontekstis, märkis ta.
"Tegemist ei ole ju mingi kaubaturuga, mis toimiks nagu nafta, metallide, teravilja või muu tooraine turg, kus on konkreetsed pakkujad ja konkreetne kaup, mida me tahaks tarbida. Tegemist on puhtalt regulatiivse turuga, kus on loodud kaubasarnane asjandus, mida Euroopa Komisjoni poolt loodud turu osalised peavad ostma. Tegemist on puhtpoliitilise instrumendiga mingi poliitika elluviimiseks. Sel turul on täna ainult üks asutus, kes seda kaupa saab pakkuda - seesama Euroopa Komisjon. Kui me vaatame, mis poliitikat ta ajab, siis see on ühene – turul hinda tõsta. Kes veel saaks seda turgu mõjutada tõusu või langemise suunas? Kui mingit järeldust teha, siis peale Euroopa Komisjoni keegi teine seda "manipuleerida" ei saagi," ütles Sepp.
Sepp lisas, et turusaosalised saavad siiski võtta spekulatiivseid positsioone, sest kuna regulaatori huvi on, et kvoodi hind kasvaks, on sellele turvaline teha panuseid.
"Nõudlus konkreetse instrumendi järele on kasvanud, Euroopa Liit pole oma pakkumist suurenenud, mis omakorda on andnud hoogu hinnakasvule. Illegaalset manipulatsiooni toote hinnaga pole toimunud, vaid toote hind on tõusnud osaliselt ka selle tõttu, et selle kauba tulevikuhind on tugevalt ette dikteeritud ja sellega ka hinnatõusu kiirendatud," ütles Sepp.
Sepp tõi näiteks sellesama ESMA turuanalüüsi. Ajal, mil ESMA pidi välja selgitama, kas esineb illegaalset turumanipulatsiooni ja kas see tuleks sulgeda välistele osalistele, kel vajadust süsinikukvoodi järele pole, kukkus hind oktoobrikuus 65 eurolt tonnist 55 eurole. Ent niipea, kui selgus, et manipulatsiooni pole, kerkis hind hoobilt uutesse kõrgustesse, jõudes nüüd 75 eurole tonnist.
"Investorid said aruandest kindluse, et täiendavaid piiranguid ei tule, mistõttu investeeringud on õigustatud ja tasuvad," ütles Sepp.
Sepa hinnangul on saastekvoote keeruline turutooteks nimetada, sest need ei ole kaup nagu iga teine.
VKG näeb vajadust spekulatiivseid osalisi turult kõrvaldada. Selleks on neil välja pakkuda lihtne retsept.
"Kõige lihtsam oleks panna poliitiline piir ette, kui üldse jätkata selle enesepettusega, et tegu on turuga. Veelgi mõistlikum oleks minna algusesse tagasi ja vaadata uuesti peale, mida see instrumendiga üldse saavutada tahetakse. Poliitika on selge: eesmärk on vähendada CO2 heitmeid. Kõige keskkonnasõbralikum viis selle poliitika elluviimiseks oleks kehtestada EL-s ühetaoline ja ühtlane süsinikumaks, mida maksaksid need, kes reostavad. See peaks olema ajas tõusev, et seda reostamist ajas vähendada. Maksusüsteem, maksumäärad ja muu peaks olema minimaalselt viis, soovitatavalt aga kümme aastat ette ära fikseeritud, et turuosalised oskaksid teha teha tasuvusarvutusi oma projektidele, kas CO2 jälje vähendamine tasub ära või ei - et horisont oleks ees. Praegu aga ei tea, kas oled kahe-kolme-viie aasta pärast välja surnud selle maksu pärast või ei. See looks lihtsama, selgema ja jätkusuutlikuma keskkonna üleminekuks puhtamatele tehnoloogiatele," põhjendas Sepp.
Ehkki maks oleks ühetaoline kõigile, saab VKG aru, miks riigid omal ajal seda teed ei läinud.
"Maksu kehtestamine nõuaks kõigi liikmesriikide parlamentides selle heakskiitmist ja sellega justkui liikmesriigid loobuvad oma autonoomiast. Lihtsama lahenduse elluviimine tundus poliitikutele oluliselt keerulisem, mis nõudnuks valulisi kompromisse. Kvoodisüsteemi oli poliitikutel lihtsam teha, sest nii jäeti mulje, et tegemist on millegi muu kui maksuga. Nüüdseks oleme aga jõudnud olukorda, kus liikmesriigid on andnud käest otsuse, palju peaks süsinikuheitmete eest maksma, neile on jäänud üle olukorda üksnes aktsepteerida," ütles Sepp.
Toimetaja: Merilin Pärli