Esimest korda tutvustas siseministeerium nimeseaduse eelnõu 2019. aastal. Ehkki uueks oli kirjutatud terve seaduse tekst, pälvis kõige enam tähelepanu keeld võtta sellist perekonnanime, mida keegi teine juba kasutab.

See punkt on ka värskelt valitsusse saadetud eelnõus. Siseminister Kristian Jaani sõnul tuleb vältida identiteedivargusi.

"See on puhtalt praktikas välja tulnud olukord, mis on tekitanud päriselt ka sekeldusi ja peavalu nimekaimudele," ütles Jaani.

2019. aastal oli siseministeeriumil teinegi põhjendus. "Läbi vaba valiku võivad inimesed võtta oma elukaaslaste nime, sest riik ju ei tea, kes kellega elab," selgitas toona ministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Ministeerium lähtus sellest, et ühise nime peaks saama abielus, aga mitte kooselus inimesed.

Tanel Kiige juhitud sotsiaalministeerium eelnõus pakutuga ei nõustunud. Sealt tuli hoopis vastupidine ettepanek, mille järgi saanuks üks paragrahv pealkirja "Abielu või kooselulepingu sõlmimisel perekonnanime andmine".

"Ettepanek on ju väga loogiline," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna juhataja Liina Kanter. "Kui inimesed on sõlminud kooselu, nad soovivad kanda ühist nime, siis miks mitte seda aktsepteerida ja võimaldada."

Rahvastikuminister Riina Solman lükkas Kiige mõtte tagasi ning läinud aasta oktoobris saatis ta eelnõu valitsuse poole teele. Aga siis jäi asi toppama. Erinevad väärtusküsimused raputasid valitsust, kuni abielureferendum ja korruptsiooniskandaal selle viimaks laiali ajasid.

Kooselu on ühise nime andmiseks piisavalt mõjuv põhjus

Selle aasta veebruaris võttis uus siseminister Kristian Jaani aja maha ning alustas taas läbirääkimistega. Reede hommikul jõudiski eelnõude infosüsteemi värske dokument.

"Mina arvan, et kui meil on selline võimalus loodud, et inimesed saavad sõlmida kooselulepinguid ja kooselulepingute sõlmimisel ei mängi ju ka sugu mitte mingisugust rolli, siis mina ei näe neid murekohti, et inimesed ei võiks võtta endale ühist nime. Ei näe," ütles Jaani.

Ka uue eelnõu tekstis ei mainita kooselulepingut kordagi. Küll aga räägitakse sellest eelnõu seletuskirjas. Eelnõu ütleb, et teise inimese perekonnanime saab võtta ka "muul mõjuval põhjusel". Seletuskirja järgi loetakse mõjuvaks põhjuseks see, kui inimesed on sõlminud kooselulepingu.

"Kooselulepingut pole seni mõjuva põhjusena praktikas kasutatud ja nüüd me oleme selle seletuskirjas kenasti ka välja toonud," märkis Jaani. "See annab minu hinnangul praktikas selgust edaspidi seda kooselulepingut mõjuva põhjusena ka kasutada."

Ehk koosellunud inimeste mure lahendatakse seletuskirja, mitte eelnõu tasandil. Kristian Jaani sõnul pole sel sisulist vahet.

"Tuleb otsida erinevaid kokkuleppekohti ja kompromisse ka ministeeriumite vahel," selgitas Jaani, öeldes samas, et keegi polnud ka kooselu eelnõusse lisamise vastu.

"Minu hinnangul seaduseelnõude seletuskiri on ka see, mis annab ette seaduse mõtte ja selgitab teatud punkte või lõike, mis on seaduses toodud," jätkas Jaani. "Ja minu arust antud olukorras eraldi sissetooduna "mõjuv põhjus", mida selgitab lahti seletuskiri, on mõistlik lahendus."

Jaaniga nõustub ka Liina Kanter. "Sotsiaalministeeriumi soov on see, et inimesed, kes elavad koos, saaksid kanda soovi korral ühist perekonnanime. Meie jaoks on see täiesti korrektne võimalus," ütles Kanter.

Jaani: kooseluseaduse rakendusaktid on vajalikud

Kristian Jaani ütles, et lõpliku otsuse langetab siiski parlament ning eelnõus toodu on siseministeeriumi ettepanek. Ta rõhutas veel, et kõik asjad ei peagi olema seaduses.

"Ega seal seletuskirjas on näiteid veel," märkis Jaani. "Näiteks kui inimene tahab võtta oma suguvõsa nime, aga teatud dokumendid on kaduma läinud, aga ta suudab tuua mõne teistsuguse dokumendi, mis tõendab, et ta on sellest suguvõsast pärit, siis see on ka mõjuv põhjus."

Eelnõu kaasa antud kooskõlastustabelis märgib siseministeerium, et eelnõusse ei saanud kooseluseadust kirjutada, kuna "see on kooseluseaduse rakendusaktide küsimus."

"Sellega mõeldakse seda, et rakendussätted õiguslikus vaates on äärmiselt olulised ja täna meil rakendussätteid veel ei ole. Aga õiguslikus vaates on need sätted äärmiselt vajalikud. Nii et see on tegelikult täna üks puudujääk meil."