"Me ei tohi unustada ega jätta märkamata kodanikuühiskonna esindajate represseerimist ja tagakiusamist, poliitilisi kohtuprotsesse, kodanikuühenduste ja vaba meedia hävitamist Valgevenes," teatas Karis. "On imetlusväärne, et paljudel aktiivsetel valgevenelastel jätkub meelekindlust seista demokraatlike väärtuste eest ja trotsida kõiki repressioone, mis neid seetõttu tabavad. See nõuab vaprust, sest iga teisitimõtlejat Valgevenes ähvardavad režiimi jõuvõtted kuni kriminaalkaristuse ja vanglasse saatmiseni."

President toonitas, et ka vabaduses olevate Valgevene inimeste hulgas on tuhandeid, kelle õigusi on piiratud, kes on kandnud suuremaid või väiksemaid karistusi või sunnitud pagendusse.

"Hindame ja toetame Valgevene opositsiooni võitlust eksiilis," ütles Karis, tuues esile, et Valgevenes on praegu 900 poliitvangi.

"Eesti nagu kogu Euroopa Liit jätkab nende toetamist ja survet Valgevene režiimile selle talumatu olukorra muutmiseks. Olen mõtetes kõigi julgete inimestega, kes seisavad demokraatlike väärtuste eest ja on seetõttu repressioonide läbi kannatanud. Soovin meelekindlust nii neile kui ka nende lähedastele. Ajalugu on näidanud, et ükski kuritöö ei jää karistuseta, mõned kuriteod ei aegu, vastutus lasub kõigil neil, kes repressioone täide viivad," sõnas Karis, kutsudes Valgevene võime üles poliitvange vabastama: "Soovitan teil peeglisse vaadata ja mõelda, millal inimlikkus ja ausus, iseenda ja teiste suhtes, teid maha jättis."

Välisminister: Valgevene poliitvangid tuleb vabastada ja rehabiliteerida

"Poliitvangid, nagu mullu koos Svjatlana Tsihhanovskaja ja Veronika Tsepkaloga režiimile väljakutse esitanud ning selle eest 11 aastaks vangi mõistetud, kuid siiski murdumatu Maria Kolesnikova on muutunud Valgevene vastupanu võrdkujuks," teatas välisminister Eva-Maria Liimets.

Ta tõi esile, et muusik Maria Kolesnikova oli seotud nii presidendikandidaat Viktor Babariko kampaania kui ka Svjatlana Tsihhanovskaja staabiga ning kuulus opositsiooni koordinatsiooninõukogu presiidiumisse. Mullu septembris rööviti ta tänavalt ja üritati toimetada riigist välja, millest teda päästis oma passi hävitamine. Tänavu augustis määrati talle pikk vanglakaristus.

"Hoolimata üksikvangistusest, piinamisest ja raskest vaimsest survest on ta keeldunud igasugustest kompromissidest oma vangistajatega. Nii Kolesnikova kui ka kõik ülejäänud poliitilistel põhjustel oma priiuse kaotanud inimesed Valgevenes tuleb vabastada ja rehabiliteerida. Konfliktide otsimine oma rahva ja naabritega on tupiktee, mis pärsib Valgevene arengut ja elujärje paranemist. Kutsun sealseid võime üles vabastama viivitamatult poliitvangid ja alustama oma inimestega dialoogi," teatas Liimets, lisades, et Eesti mõistab hukka kodanikuühiskonna esindajate raske tagakiusamise, poliitilised kohtuprotsessid teisitimõtlejate vastu ning kodanikuühenduste ja vaba meedia hävitamise Valgevenes.

"Enam kui aasta pärast massilisi meeleavaldusi ja nende vägivaldset mahasurumist on endiselt ainuvõimalik lahendus anda Valgevene inimestele tagasi nende õigus paremale tulevikule demokraatlikus, arenevas, edukas ja turvalises riigis. Valgevene inimestel nii kodu- kui ka välismaal on ainsana tegelik voli oma riigi tuleviku üle otsustada ning osaleda ausas avalikus arutelus ühiskondlike protsesside üle, näiteks põhiseaduse muudatused," lisas välisminister.