Hambaravi käib pea poolele elanikkonnast üle jõu

Foto: ERR

Riigikontrolli auditist selgus, et üle 40 protsendi Eesti täiskasvanutest käis viimati hambaarstil rohkem kui viis aastat tagasi. See näitab, et 2017. aastal seatud hambaravihüvitis ei ole täitnud oma eesmärki, sest madala palgaga inimestele, kellel ka hammaste tervis kehvem, pole haigekassa hüvitis 40 eurot aastas piisav.

Nii hambaarstid kui ka haigekassa tõdevad, et probleemide ennetamisega on hiljaks jäädud ja nüüd tuleb toetama hakata neid, kel hambad tõsisemalt katki.

Hambaarst Triinu Võlli tõdeb, et väga hullus olukorras suid näeb ta tihti just neil patsientidel, kes istusid viimati hambaarstitooli viis või lausa kümmekond aastat tagasi.

"See on ikkagi pikema aja protsess. Hästi sageli ma 50-ndates aastates inimestelt kuulen ka seda, et neil on kogemus vana aja hambaraviga, mis oli valus, ebameeldiv, ja pärast seda kadus tahtmine käia. Pluss siis see raha osa veel," ütleb Võlli.

Juba rohkem kui ühe probleemse hamba puhul võivad raviarved olla mõnisada eurot. Just väike palk on peamine ühisjoon neil 400 000 inimesel, kes pole viimasel viiel aastal ravil käinud. Ja seda vaatamata 2017. aastal seatud haigekassa 40-eurosele aastahüvitisele.

"Võib öelda nii, et me ei ole saavutanud loodetud mõju. See, et meil on 280 000 inimest, kes eelmisel aastal hambaravihüvitist kasutasid, näitab, et hüvitis osaliselt eesmärki täidab. Aga see, et meil on jätkuvalt väikese sissetulekuga inimeste puhul, kellel on ka suutervis kehvem, hambaravi külastatavus nii väike, see näitab, et hüvitis oma mõju ei ole saavutanud," kommenteerib riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

"Ma arvan, et see 40 eurot ei motiveeri küll kedagi hambaarsti juures käima. On küll vahel mõned patsiendid, kes ütlevad, et oi, aasta hakkab lõppema ja ma sooviksin oma hüvitist ära kasutada, aga pigem oli see mõeldud hambaarstide liidu poolt kõigis läbirääkimistes meetmena, mis tõhustaks hambahaiguste ennetamist. Seda see ei täida, me oleme tihtipeale mõelnud, et seda raha ei ole otstarbekalt kasutatud, et seda võiks kasutada hoopis paremini," leiab hambaarstide liidu asepresident Mare Saag.

Hambaravihüvitist saavad praegu kõik ravikindlustatud täiskasvanud aastas 40 eurot, kuid ise tuleb tasuda vähemalt pool arvest. Kõrgendatud hüvitist, 85 eurot aastas saavad pensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, rasedad ning uuel aastal lisanduvad nimekirja töötud ja toimetulekutoetuse saajad.

Hambaarst Võlli esitaks hea meelega kõigi patsientide arved haigekassale ja mitte patsientidele, ent tegelikult on ka 40-eurone hüvitis neile kliente juurde toonud. Aga et "kõigile natuke" hüvitise maksmine jätab osa inimesi unarusse, näevad hambaarstid oma praktikas samuti.

"Mul just oli üks memm, kellel oli totaalne hambutus, see tähendab et tal ei ole ühtegi hammast suus. Talle oli vaja teha kaks totaalproteesi. Ühe hind on 450 eurot, see on kokku 900 eurot. Ta saab riigilt hüvitist 260 eurot, endal tuleb maksta 640. Kui me nüüd mõtleme, kui palju saavad pensionärid keskmiselt pensioni, siis ta ei saa seda endale lubada," nendib Võlli. "Need on minu jaoks kõige kurvemad lood. Ja samas on meil terve hunnik 15–16–17-aastaseid lapsi, kellele on määratud töövõimetus, kellele on see proteesiraha eraldatud, aga mida ei kasutata. Äkki annaks seda raha ühest kastist liigutada teise kasti, kus seda võib-olla rohkem vaja on?"

Võlli sõnul on kõige kurvem seis maapiirkonnas, kus enamasti on hambaarsti tööriistad kang ja süst, ent ka palgad madalamad. Riigikontrolli hinnangul vajabki süsteem vajaduspõhist lähenemist.

"Siin on kaks teed. Kas liikuda selles suunas, et hinnatakse inimeste ravivajadust ja hüvitise määr on seotud objektiivse ravivajadusega, et mida suurem ravivajadus, seda rohkem tuleb riik appi ravi katmisel, või siis me seome hüvitise sissetulekuga, et neil, kel on madalam sissetulek, on suurem võimalus hüvitist saada kui neil, kel on kõrgem sissetulek," pakub Metsalu-Nurminen välja.

"Ma nõustun täiesti sellega, et saaks veel paremini sihitada hambaravi. Seda oleme ka teinud, kui on inimestel tervise seisukorrast lähtuvalt see vajadus. Nüüd on suurem küsimus see, et kas ja milliseid inimese sissetuleku andmeid saame selleks aluseks võtta, et planeerida neile paremat hambaravi, et kes on see sihtgrupp," ütleb Külli Friedemann haigekassast.

Praegune hüvitis 40 eurot katab keskmiselt ühe regulaarse hambaarstivisiidi. Ehk kui kõik eestlased käiksid lapsest saati, igal aastal hambaarsti kontrollis, olekski praegune riigihüvitis piisav. Kui aga soovituste kohaselt peaks hambaarsti juures kontrollis käima vähemalt korra aastas, siis tegelikult jõuab enamik inimesi sinna alles siis, kui asi on juba tõsine.

Hambaarstide sõnul on mustavad augud, mida tihtipeale on lihtne ignoreerida, vaid jäämäe tipp. Seda enam, et hammaste tervis pole ainult ilu küsimus – hambakaaries või igemepõletik võivad anda hoogu juurde nii südame- ja veresoonkonna kui ka kopsuhaigustele.

"Suus peituvast põletikust tihtipeale ei teatagi üldse. Alles siis, kui hambad muudavad asendit, hakkavad liikuma või keegi ütleb, et sul väga paha lõhn tuleb suust, siis alles hakatakse mõtlema, milles võib olla probleem," tõdeb hambaarstide liidu asepresident Mare Saag.

Hambaarstid tõdevad, et tihtipeale on küsimus siiski ka eelistustes.

"Meil on üsna palju nooremapoolseid naisterahvaid, kellel on hammaste asemel ainult juured, aga küüned on ja ripsmed on ja igasugused muud kuised kulutused on. Ja siis põhiline lause on, et aga hambaravi on nii kallis. Tegelikult, kui võtta muud lisad sealt kokku, siis midagi ikka saaks sellel kuul tehtud," leiab hambaarst Triinu Võlli.

Et kõigi puhul ei motiveeri hambaarstile minema ka tasuta teenus, näitab meie laste hammaste seisukord. Kuni 19-aastastest käis eelmisel aastal tasuta hambaravil vaid 58 protsenti.

"Tegelikult on ikka väga palju katkiste piimahammastega lapsi, ja siis on selline vanuserühm, kus vanemad võtavad hoiaku, et ta on suur inimene. Ma võin näiteks tuua oma koolikabineti – meil on seal koolis ligi 400 õpilast, kellest umbes poolt ei tohi vaadata, vanemad on andnud allkirja, et nad ei soovi meie ravi," ütleb Triinu Võlli.

Külli Friedemann haigekassast tõdeb, et praegu tegeletaksegi vaid tagajärgedega: "See on selge, et hambaravi ei taga seda, mis on jäänud tegemata. Kas siis inimesel endal, või riik ei ole panustanud sinna raha piisavalt. Aga südamele saab panna selle, et laste hambaravi on tasuta. Kasutage seda võimalust, et täiskasvanuellu tulla tervete hammastega, siis on ka kulud väiksemad."

Kuigi ennetustööga tuleb tegelda, ei saa jätta unarusse ka neid, kel juba praegu on tagajärjed käes, ent raha ravimiseks endal pole.

"Ennetusega on ilmselgelt tükk maad hiljaks jäädud," ütleb hambaarst Triinu Võlli. "Loomulikult me räägime ennetusest, ja niiditamisest ja pesust, aga see inimene tahab oma hambad korda saada. Ühtepidi on see natukene vikerkaarel elamine, et kui me kõik ennetame, siis meil ravi ei ole vaja. Aga tänases olukorras on meil palju patsiente, kellel on just ravi vaja. Seda peab ka keegi tegema."

Hambaravi on Eestis ainus raviteenus, mida haigekassa meie sotsiaalmaksu arvelt kinni ei maksa. Haigekassa 1,7-miljardilise eelarve juures oleks täielikult tasuta hambaravi kulu hinnanguliselt 156 miljonit eurot ehk üheksa protsenti enam.

"Ma tahaksin kõigepealt jõuda nendeni, kellel on tõesti probleemid sissetulekute tõttu, need on meie esmane sihtgrupp. See, et me saaksime kõigil inimestel kogu ulatuses hambaravi kinni maksta, ma arvan, et see on väga-väga tulevikumuusika," ütleb Külli Friedemann haigekassast.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: