Haigekassa andmed näitavad, et suurem osa inimestest kasutab 40-eurost hambaravihüvitist. Erandiks on vaid Hiiu- ja Põlvamaa, kus hambaravihüvitise kasutajaid on teiste maakondadega võrreldes väga vähe.

"See näitab tegelikult, kas inimestel ei ole võimalust minna rahalises mõttes hambaarsti juurde, nende sissetulekud ei võimalda või siis neil ei ole ka harjumust," selgitas haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

"Rääkides Hiiumaa hambaarstiga, siis sain sealt just sellise tagasiside, et tegelikult jõutakse väga hilinenult ravile, hambatervis on väga käest ära lastud," lisas ta.

Hiiu- ja Põlvamaa paistavad silma ka selle poolest, et vähe kasutatakse ka võimalust laste hambaid riigi kulul ravida.

Kui mõnel pool napib haigekassaga lepingu sõlminud hambatohtreid, siis näiteks Hiiumaal on viiest arstist neljal see olemas. Põlva hambaarsti Aleksandr Dovbõshi sõnul on 40-eurone hüvitis nii väike, et inimesed ei hakka selle pärast tohtrit vahetama. Sageli piisab sellest summast vaid esimeseks visiiditasuks.

"Minu hinnakiri on madalam kui haigekassa hinnakiri, seega patsient igal juhul võidab," ütles Mooste ja Ahja hambaarst Dovbõsh.

"Aktuaalse kaameraga" rääkinud Põlva inimesed on hambaarsti jutul küll käinud, kuid hüvitist nad kasutanud pole.

"Ei ole ju mõtet. Hambajuure ravi läheb juba mitusada eurot, ise pean nagunii 120-130 eurot juurde maksma. Ma saan toimetulekutoetust, mul ei ole seda raha kuskilt võtta," ütles Meelis.

"Tundus nii keeruline pealtnäha. Tegelikult ei uurinudki seda. Esmapilgul tundus keeruline ja siis ta jäi. Vist äkki oli siis ka nii väike, et mõtlesin, et mis seal ikka," ütles Annika.

Hambaarstide liidu asepresidendi Mare Saagi sõnul eeldab hüvitise kasutamine alati ka patsiendi enda panust. Ka võib hambaravi alustamise soov olla väike, sest raviplaani teostamise kulud ei mahu eelarvesse. Maal ei pruugi hambaarst sageli olla lähedal, nii on temani jõudmine aja- ja ka ressursikulukas.

Mullu kulus täiskasvanute habaravihüvitiseks 16 miljonit eurot.