Esimesed prügikonteinerid ilmusid riigimaanteede äärde kaks ja pool aastat tagasi. Autos tekkivast prügist saab nüüd loobuda 65 parklas, tualett on olemas 61. Kõigi nende tühjendamine ja koristamine maksab 730 000 eurot aastas.

Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa möönab, et liiklejaile mugavuste pakkumisest on saanud suur mure, sest parklaservi ummistab kodudest toodud prügi. Probleemi võiks tema sõnul lahendada prügikastide minemaviimine, kuid majandusministeeriumi käsk kärpida transpordiameti tegevuskulusid ainult lisas sellele mõttele hoogu.

"Me oleme koomale tõmmanud kõikides oma tegevuskulude erinevates liikides, on see siis välislähetused, koolitused. Me oleme isegi pidanud oma isikkoosseisu vähendama," ütleb Randmaa.

Kärpe tõttu jäävad avamata jääteed, vähendatakse teede tähistamist ja puude hoolduslõikust, parklatest kaovad käimlad ja prügikonteinerid.

"Need on küll mugavusteenused ja väga olulised teenused, aga kui me läheme veel siin kärpima näiteks teede korrashoiu kulusid, siis me kärbime seda juba liiklusohutuse arvelt," ütleb Randmaa.

Autojuhid, kes neid tualette ja prügikaste kasutavad, seda mugavusteenuseks küll ei pea.

"On vaja, et need jääksid oma kohale. Las pigem koristavad siin sagedamini," leiab veoautojuht Fjodor.

"Nõme lugu on see tegelikult, sest inimestel on vaja kuskil ikkagi hädal käia. Mis teed siis, käid kraavis või võsas kuskil?" pahandab autojuht Tõnis.

Peterburist pärit veoautojuht Nikolai ütleb, et näiteks Rootsis või Saksamaal on kõik teistmoodi.

"Ilma prügikastideta ei saa, muidu vedeleb kogu prügi tee peal või tee ääres ja see oleks väga halb," leiab Nikolai.

Transpordiamet kinnitab, et kindlasti jäetakse alles bussipeatuste prügikastid ja Tartu maantee uuele lõigule rajatud tualetid.

"Kui nüüd raha juurde ei leita, oleme me sunnitud nendest parklatest need suuremad konteinerid ja kahjuks ka need välikäimlad eemaldama. Õnneks on meil päris tihe tanklate võrk, kus siis on ka võimalus see peatus teha, käia vetsus. Päris ära see liiklejatele ei kao, aga kindlasti kvaliteet kannatab," möönab Raido Randmaa.

Soovituse kasutada parklate asemel bensiinijaamade tualette andis neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ka majadus- ja taristuminister Taavi Aas.

Ei peaminister Kaja Kallas ega ka Circle K Eesti kaubandusdirektor Diana Veigel seda mõtet heaks ei kiida. Neist esimene nuhtles Aasa selle eest ka valitsuse pressikonverentsil. Teine aga leiab, et kui eeldatakse erasektorilt teenust, tuleb laiendada ka võimalusi.

"Siis tuleb anda transpordiametil teenindusjaamadesse mugavamad ligipääsud, vaadata üle ka tänased ligipääsud teenindusjaamadesse ja tõenäoliselt tuleb ka anda lihtsamalt tulevikus ehituslubasid maanteede äärde teenindusjaamadele, et kliendile oleks see mugavam. Kui ei ole sissepääs mugav, ega siis ei tule ta ka sinna," ütleb Veigel.

Transpordiameti kommunikatsiooniekspert Erki Varma teatas reedel, et amet jätkab läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, et nood võtaksid parklate lepingud neilt üle. Kohalikud omavalitsused ettepanekust ei vaimustu.

"Iga selline üleandmine tähendab ikkagi ju seda, et need antakse üle koos vahenditega. Mitte ei anta üle ja maksumaksja hakkab seda siis kinni maksma," põhjendab Põltsamaa valla majandusosakonna juhataja Mark Liivamägi.

Nii püüab transpordiamet vastutust enda õlult maha veeretada. Aga kui parklate prügi jätkuvalt metsa alla jõuab, tuleb riigil selle koristamine ikkagi kinni maksta. Aga kus on siis kokkuhoid?