Kliimapaketi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 55 protsenti. Kui riigikogu kiidab heaks valitsuse koostatud eelnõu, siis hakkab Eesti selle järgi kaitsma oma seisukohti Euroopa Liidus. Pakett on mahukas ja ei puuduta kaugeltki vaid energeetikat. Sinna kuuluvad näiteks ka transport, põllumajandus, metsandus ja maakasutus ning iga sektori jaoks on kirjas oma ülesanded.

"Heidet vähendada tuleb kindlasti selleks, et keskkonnahoidu tagada. Küll aga on oluline selle juures see, et arvestataks ka riiklikke eripärasid, ei seataks eesmärke, mida on keeruline täita ja Eestina me oleme alati hoidnud sellist pragmaatilist joont," selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Transpordisektori ülesanne on pöörata suuremat tähelepanu ühistranspordile.

"Samamoodi tähendab see näiteks siis ka seda, et hoonete sektoris tuleb vaadata seda, kuidas me saaksime oma hooneid energiatõhusamaks ehitada selliselt, et nad ei tarbiks nii palju energiat ja ka inimeste energiaarved selle läbi muutuksid väiksemaks," lisas Klaas.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni liikme Heiki Hepneri hinnangul on valitsuse koostatud seisukohtades nii asjalikke ettepanekuid, kui ka selliseid, millega tema arvates nõus olla ei saa.

"Valitsus peaks rohkem tähelepanu pöörama niinimetatud süsinikutollidele ehk sellele piirikaubandusele. Seda puudutatakse suhteliselt põgusalt. Eesti on siin Kunda tsemenditootmisega juba pihta saanud. Aga nii võib juhtuda päris paljude ettevõtmistega, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja minu meelest Euroopa Liit on siin ka küllaltki pealiskaudne praegu olnud," ütles Hepner.

Ka võiksid arutelud Euroopa Liidu kliimapaketi ja Eesti seiskohtade üle olla Hepneri hinnangul laiemad.