Euroopa Liit ei hakka piiril CO2 heitkoguste tasusid koguma enne 2026. aastat, kui 1. oktoobril algab aga süsiniku piirimeetme (CBAM) rakendamise esialgne etapp, millega importijad peavad teatama raua ja terase, alumiiniumi, tsemendi, elektri, väetiste ja vesiniku imporditud koguste tootmisel tekkinud kasvuhoonegaaside heitkoguste suuruse.

Alates 2026. aastast peavad importijad hakkama ostma oma kauba sissetoomisel CO2 sertifikaate, et viia välismaise tootjate kulud samale tasemele EL-i riikide tööstustega, mis peavad saastamisel Euroopa süsinikuturult lube ostma.

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles, et meetme eesmärk on julgustada ülemaailmset üleminekut keskkonnasäästlikumale tootmisele ja takistada Euroopa tootjate lahkumist madalamate keskkonnastandarditega riikidesse.

Meede on mõeldud ka selleks, et vältida Euroopa tootjate allajäämist välismaistele konkurentidele, kui nad investeerivad selleks, et täita EL-i võetud eesmärke vähendada 2030. aastaks bloki CO2 netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes 55 protsenti.

Euroopa Liidu, Suurbritannia ja Ukraina ettevõtted on Reutersile öelnud, et meetme katsefaasis peaks selle mõju nendele väikseks jääma.

Euroopa Komisjoni kinnitusel on süsinikutoll kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega, kuna see kohtleb välis- ja kodumaiseid ettevõtteid ühtmoodi ning võimaldab piiritasudest maha arvata mis tahes välismaal juba makstud süsinikuhinda.

"CBAM ei seisne kaubanduse kaitsmises. See on EL-i kliimaambitsioonide kaitsmine – ja püüdlus tõsta kliimaambitsioonide taset kogu maailmas," ütles Gentiloni Reutersile.

Euroopa terasetööstuse assotsiatsioon Eurofer, mis on olnud piiritariifi taotlejate seas Euroopas esirinnas, ütles, et algfaasis testitakse CBAM-i toimimise kindlust.

Kavandatav tariif on siiski tekitanud rahutust Euroopa Liidu kaubanduspartnerite seas. Nii kutsus Hiina kõrgeim kliimasaadik Xie Zhenhua hiljuti riike üles mitte kasutama ühepoolseid meetmeid, nagu seda on EL-i käivitatav maks.