Eestil läheb EL-i kliimakõnelusteks valmistumisega kiireks

Kuna Euroopa Liidu kliimapaketi Eesmärk 55 (Fit for 55) raamistiku 14-st seni esitatud komponendist kuue suhtes on valitsusel veel seisukoht kinnitamata ning need peavad saama ka riigikogu heakskiidu, läheb Eestil EL-i taseme läbirääkimisteks valmistumisega kiireks.
"Loodame, et uue aasta alguseks oleme saanud selge positsiooni Eesti huvide esindamiseks läbirääkimistel," ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Tiina Reinart ERR-ile.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender avaldas siiski kahtlust, kas riigikogu jõuab selle aasta sees kõikide valitsusest saabuvate positsioonide suhtes oma seisukoha kujundada.
"Arvestades, et paketi juhtivkomisjon on Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK), mis võib küsida arvamusi ka teistest komisjonidest, siis on väheusutav, et riigikogu jõuaks detsembri kahe nädalaga selle teema läbida," ütles Alender. "Juba tavalist protseduurikat arvestades ei ole see tõenäoline," märkis ta. Lisaks keskkonnakomisjonile on ELAK küsinud paketi kohta arvamust ka majanduskomisjonist.

Kuna aga praegu on riigikogus istungite vaba nädal, siis uurivad saadikud valitsuses kinnitatud Eesti seisukohti praegu üksi. "Aga lähinädalatel soovime hakata neid juba ka komisjonis arutama - kuulame ministeeriumide esindajaid ja esitame oma märkused juhtivkomisjonile. Efektiivsuse mõttes korraldame ka ühisistungi koos majanduskomisjoniga. Kuna tegemist on mahuka ja mitmeid valdkondi puudutava dokumendiga, siis kardan, et selle aastanumbri sees me seisukohti kinnitatud veel ei saa," rääkis ta.
"Me ei taha valitsuse tööd takistada, aga eri komisjonides võivad tekkida erinevad vaatenurgad," tõi Alender esile. Tema sõnul on keskkonnakomisjon paketiga siiski varasemate kuulamiste käigus juba eelnevalt tutvunud: "Oleme püüdnud kuulamistel ja aruteludes ministeeriumide ametnikega juba seisukohtade kujundamisel kaasa rääkida."
Riigikogu sügisistungjärk lõppeb 16. detsembril ning uuesti kogunevad saadikud 10. jaanuaril.
Valitsuse seisukohti ei pea kinnitama riigikogu täiskogu, vaid valitsusele piisab Euroopasse aruteludele minemiseks ELAK-i heakskiidust, märkis Alender.
Kriitika vähese avaliku arutelu üle
Alender ei nõustunud kriitikaga, et nii olulist teemat nagu pakett Eesmärk 55 on, ei aruta riigikogu täiskogus ning sellest on ka ühiskonnas laiemalt vähe räägitud.
Nii energeetika, metsanduse kui näiteks biogaaside teemat, mis on haaratud kliimapaketti, on avalikkus päris palju arutanud, ütles Alender.
Lisaks koosnevad paketti arutavad komisjonid ju riigikogu liikmetest, kes esindavad erinevaid fraktsioone, mistõttu on kõik riigikogus esindatud erakonnad ka Eesti seisukohtade kinnitamisega seotud, märkis Alender.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Riina Sikkut tõi siiski välja, et rohepaketi algatused võivad ka tulevikus vastuolusid ja vaidlusi põhjustada. Metsanduse, biomassi kasutamise, transpordi kõrval on näiteks põllumajandus valdkond, kus rohepööret ning uusi võimalikke piiranguid ja reegleid on seni vähe arutatud, ütles Sikkut.

Alender rõhutas siiski, et kuna tegemist on suure üldistusastme ja nii mitut valdkonda hõlmava dokumendiga, tuleb selle vastuvõtmisel teha ka kompromisse. "Pealegi tasub rõhutada, et tegemist on siiski esialgse läbirääkimispositsiooniga ning see, mis kuju Eesmärk 55 riikidevaheliste läbirääkimiste käigus saab, ei ole ette teada," ütles ta.
"Isiklikult tahaksin muidugi nõustuda meie looduskaitsjatega, kes sooviksid veel ambitsioonikamaid eesmärke, sest on selge, et sel kursil ei suuda me 1,5 kraadi juures kliimasoojenemist pidama saada. Kas anname endale tegelikult aru, millist hinda maksame eraisikute, ettevõtjate, riikide ja lapsevanematena, kui kliima 2050. aastaks on soojenenud kahe või lausa pöördumatu kolme kraadi võrra?" küsis Alender.
"Teisalt on kindel, et Euroopa on pakutud paketiga maailmas eesrindlik, teistele eeskujuks. Seetõttu on ülioluline, et EL riigid oleksid ühtsed, sest edasi on vaja Euroopal edendada kliimadiplomaatiat Hiina, Venemaa, Ameerika ja India suunal, kes põhjustavad üle poole kasvuhoonegaaside emissioonidest. Eeskujuks olemiseks, peab EL näitama, et siinsed riigid suudavad omavahel kokku leppida ja viia ellu rohepööret sellisel moel ja sellises tempos, et eurooplased tunnevad, et see on meie igaühe asi, et rohepööre on see, mis säilitab ja loob uut majanduskasvu ja inimeste heaolu kõikjal Euroopas," ütles riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.
Paketist kolmandik on veel valitsusest saabumata
Eesmärk 55 on osa Euroopa rohekokkuleppest, mille eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Selleks vaadatakse läbi EL-i õigusaktid, ajakohastatakse seniseid ja käivitatakse uusi algatusi. Rohekokkuleppega kujundatakse sisuliselt ümber kogu Euroopa majandus ja ühiskond.
Eesmärk 55 seab sihiks, et Euroopa Liit vähendab 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Pakett annab raamistiku, kuidas kliimaneutraalsuse poole liikuda.
"Paketil on kolm sammast. Üks on investeeringud, mida me kliimaeesmärkide nimel teeme ja kuhu, teiseks õiglane hinnakujundus ja kolmandaks sotsiaalpoliitika, mis aitaks inimesi ega laseks üleminekul muutuda inimeste jaoks liiga koormavaks," rääkis peaminister Kaja Kallas teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

"Sealjuures on oluline, et iga riik leiab oma mudeli arvestades oma eripärasid ja lähtekohti. Eesmärk on kõigil üks, aga see, kuidas eesmärgini jõuda, võib olla erinev," ütles Kallas. Ta lisas, et valitsus üritab paketi suhtes jälgida tervikpilti. "Kui me ühes kohas ütleme ei, siis teises kohas peame tegema rohkem," ütles peaminister viidates paketis seatud sihtidele, millega Eesti ei soovi nõustuda.
"Aga minu meelest on oluline, et teatud jõud üritavad rohepööret keerata Eestis sedapidi, et kõik läheb kallimaks, raskemaks ja võimatumaks, kuigi see tegelikult nii ei ole. Kui me tahame leida uut majandusmudelit, siis seda sellepärast, et tarbijatelt, inimestelt tuleb ka ootus, et keskkonda tuleks rohkem säästa," rääkis peaminister. "Mõtleme kasvõi Tiigrihüppe peale. Tol hetkel me saime aru, et varsti on igal majandussektoril digitaalne element, sest inimesed tahavad seda. Ja me olime seal eesliinil. Nüüd me saame sama moodi aru, et inimesed tahavad käituda keskkonnateadlikumalt ja seal peaks olema samuti võimalus meie ettevõtjatel innoveerida," rääkis Kallas.
Eesti toetab paketi kogueesmärki, kui me ka mõne selle osaga ei nõustu, kinnitas peaminister.
Valitsus on moodustanud Eestile kõige sobivamate valikute leidmiseks rohepoliitika juhtkomisjon, mis teeb ettepanekuid järgmisteks sammudeks CO2 heite vähendamiseks erinevates sektorites.
Rohekokkuleppe kronoloogia ja Eesmärk 55 komponendid
Juunis 2019 kutsus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes tegema rohkem jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning palus Euroopa Komisjoni edendada tööd kliimaneutraalse EL-i saavutamiseks.
Detsembris 2019 esitas Euroopa Komisjon teatise Euroopa rohekokkuleppe kohta. Samas võttis Euroopa Ülemkogu selle teadmiseks ja kinnitas järeldustes eesmärgi saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidus kliimaneutraalsus.
2020. aasta detsembris kiideti ülemkogus heaks uuendatud 2030. aasta eesmärk: vähendada heidet 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
2021. juulis esitas Euroopa Komisjon kliimaõigustiku ettepaneku (Eesmärk 55). Selle üle on toimunud esimesed poliitilised arutelud ministrite tasandil EL Nõukogu kohtumistel ning töörühmades on praeguseks toimunud eelnõude tutvustused ja alanud läbirääkimised.
Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest kaheksa suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning kuue suhtes on see veel pooleli.
1) EL säästlike lennukikütuste määruse ettepanek (nn ReFuelEU Aviation) – ettepanekut menetles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja valitsus kinnitas Eesti seisukohad 11. novembril 2021.
Paketi järgmise seitsme osa suhtes kinnitas valitsus Eesti seisukohad 25. novembril 2021.
2) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi muudatuse ettepanek (nn ETS ehk eesti keeles HKS (heitkogustega kauplemise süsteem)) - seisukoha kujundas keskkonnaministeerium.
3) Liikmesriikide kohustuslike iga-aastaste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise määruse muudatus (nn ESR ehk eesti keeles JJM (jõupingutuste jagamise määrus)) - keskkonnaministeerium
4) Lennunduse panus liidu majanduse kogu heite vähendamise eesmärgi saavutamisse ja ülemaailmse turupõhise meetme asjakohase rakendamiseni (nn lennunduse ETS/lennunduse HKS) ja sama teemaga seotud otsuse eelnõu - keskkonnaministeerium
5) Kliimaneutraalsuse eesmärgid maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris (nn LULUCF) - keskkonnaministeerium
6) Otsuse muutmine seoses EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi paigutatavate lubatud heitkoguse ühikute kogusega aastani 2030 (nn MSR) - keskkonnaministeerium
7) Määruse muudatus uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite süsinikdioksiidiheite standardite karmistamiseks vastavalt liidu suurenenud kliimaeesmärkidele (nn CO2 standardid sõidukitele) - keskkonnaministeerium
8) EL alternatiivkütuste taristu ettepanek - MKM
Teisipäeval peaks valitsuse rohepoliitika juhtkomisjon arutama Eesti seisukohti viimase kuue algatuse suhtes, mis esitatakse seejärel valitsuse istungile heaks kiitmiseks:
9) Kliimameetmete sotsiaalfond - rahandusministeerium
10) Süsiniku piirimeetme määrus (CBAM ehk eesti keeles SPiM (süsiniku piirimeede)) - rahandusministeerium
11) Energiamaksustamise direktiiv - rahandusministeerium
12) EL-i energiatõhususe direktiivi muudatusettepanek - MKM
13) EL-i taastuvenergia direktiivi ülevaatuse eelnõu - MKM
14) EL-i säästlike laevakütuste määruse ettepanek (nn FuelEU Maritime) - MKM
Kõigi nende suhtes koostatud seisukohad peab heaks kiitma ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.
Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.
Toimetaja: Mait Ots