"Eesti õhukaitse tagamiseks on võimalikud erinevad variandid, aga praegu laenu võtmine oleks võib-olla liiga ennatlik," ütles kaitseminister Kalle Laanet (Reformierakond) teisipäeval ERR-ile.

Tema kinnitusel plaanib valitsus kümne aasta perspektiivis kindlasti keskmaa õhutõrje võimekuse saavutada, aga kuidas seda teha, on paljuski tehniline küsimus. "Minister teeb selle nimel tööd, et see võime oleks Eestil olemas," rõhutas Laanet.

Riigikaitsekomisjon võttis 25. novembri istungil konsensuslikult vastu pöördumise valitsusele, milles kutsus oluliselt suurendama kaitsekulutuste osakaalu sisemajanduse kogutoodangust ning otsustama keskmaa õhutõrje võime loomise aastaks 2025, kaaludes selleks vajaduse korral ka riigikaitselaenu võtmist.

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE) selgitas ERR-ile, et kuna komisjon tegi oma otsuse konsensuslikult ning ettepaneku elluviimise perioodi jääb vähemalt kahe valitsuse ametiaeg, siis see näitab laiapõhjalist toetust ettepanekule.

Keskmaa õhutõrje peaks baseeruma patarei suurustel üksustel, milles on 2–4 raketikompleksi ning selline patarei suudaks tagada õhukaitse kindlas piirkonnas – näiteks Tallinnas ja selle ümbruses, esimesele või teisele jalaväebrigaadile või liitlaste saabumisalale, rääkis Kunnas. Minimaalselt võiks Eestil olla kaks, maksimaalselt neli patareid, lisas ta.

Kuna selle võime loomine ei mahu praegusesse riigikaitse arengukavasse, siis peakski järgmist riigieelarve strateegiat koostades arvestama ka keskmaa õhutõrje loomisega, planeerides kas kaitse-eelarve suurendamist või ka riigikaitselaenu võtmist, rääkis Kunnas.

Neljapäeval valitsuse arutusele tulevas ja eeldatavalt kinnitatavas riigikaitse arengukavas keskmaa õhutõrje loomist sellisel kujul sees ei ole, tõdes Kunnas. Ta lisas, et praeguste kaitsekulude raames ei oleks seda ka võimalik teha ilma muudes valdkondades järele andmata. Seepärast soovitaski riigikaitsekomisjon suurendada ka Eesti kaitsekulusid.

Kahe õhutõrjepatarei hind oleks tema sõnul alates 150 miljonist, aga nende maksumus võib ületada ka 200 miljonit eurot, ütles Kunnas. Kunnase hinnangul oleks kaks patareid Eesti jaoks kriitiline miinimum, neli oleks ideaalne.

Küsimusele, kas me ei võiks loota õhutõrjevõimekuse loomisel liitlastele, kellel läheks selle saavutamiseks vajadusel paar päeva, vastas Kunnas eitavalt, viidates, et liitlastel, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidel ei ole seda selleks piisavas mahus. "Mida kiiresti saab tuua, on hävitajad, need lendavad kohale ja hakkavad sõdima, kui lennuväljad vähegi püsti on. Aga see ei ole keskmaa õhutõrje või kaugelti kaugmaa õhutõrje võimekus," ütles Kunnas.

Terras: laenu võiks võtta, aga ostud otsustagu kaitseväe juhataja

Endine kaitseväe juhataja, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) ütles ERR-ile, et tema toetaks ka kindlasti riigikaitselaenu võtmist, aga sellega tehtava sisustamise jätaks ta kaitseväe juhatajale.

"Mina ei taha kaitseväe juhatajale hakata ette kirjutama, milliseid võimekusi peab juurde tekitama. Need otsused peab tegema kaitseväe juhataja, kuna tema teab kõige paremini, mida Eesti kaitsmiseks kõige rohkem on vaja," ütles Terras. "Ühe asja väljanoppimine pole õige," lisas ta.

Terrase sõnul on Eesti kaitsevõimekus tagamisel mitmeid kriitilisi valdkondi ning seetõttu pooldaks ta isegi suurema riigikaitselaenu võtmis, millega need võimelüngad likvideerida. "Ma ei häbeneks ka kolme-nelja aastaga miljard eurot võtta," ütles Terras.

Kaitsevägi peab muid valdkondi tähtsamaks

Kaitseväe juhataja Martin Herem ütles oktoobri lõpus Postimehes avaldatud artiklis riigikaitsekomisjonis ette valmistatavat pöördumist kommenteerides, et selles toodud summad ei kajasta kaitseväe hinnangul õhutõrjevõime ülalpidamiskulusid ega ilmselt ka tegelikke soetamiskulusid. "Kahetsusväärne on ka asjaolu, et ettepaneku koostamisel ei ole konsulteeritud minu ega mulle teadaolevalt ka kaitseministriga," märkis Herem.

"Kui kaitseväe juhtkonnaga ei soovita rääkida, siis võiks küsida lihtsa sõduri käest, kumba ta vajalikumaks peab, kas tankitõrje raketiheitjat igas rühmas homme või droonide ja rakettide eest mitte kaitsvat õhutõrjet paari aasta pärast pealinna kaitsmas," kirjutas Herem.

Tema sõnul ei suudaks ettepanekus toodud keskmaa õhutõrje vahenditega tervet Eestit kaitsta, kuna rakettide lennuulatus on selleks liiga väike. "Kahtlemata on keskmaa õhtutõrje puudumine oluline võimelünk Eesti riigikaitses. Kuid seda ei saa luua lihtsalt teiste võimete arvelt," ütles kindral.

Herem rõhutas ka seda, et NATO liitlased ei ole Eestilt kunagi palunud keskmaa õhutõrje tagamist, et Eestile vajadusel appi tulla. Lisaks on õhukaitse üks kõige kiiremini Eestisse toodavaid relvastuselemente, märkis ta.

Kaitseinvesteeringute keskuse tollane juht Kusti Salm rääkis eelmise aasta septembris Õhtulehele, et kuigi keskmaa õhutõrje saavutamine on kolme tähtsaima ettevõtmise hulgas juba alates 2012. aastast, on valdkondi, mis on sellest veelgi tähtsamad.

"Kui küsitakse, kas õhutõrjet on vaja, siis õige vastus on – jah. Aga rohkem on olnud tarvis tõsta jalaväeüksuste kaitstust-mobiilsust ja lahinguvõimekust," ütles Salm, kes on praegu kaitseministeeriumi kantsler ning tõi esile, et varasemalt on õhutõrjele eelistatud 1. jalaväebrigaadi soomusvõime saavutamist ning suurtükivõime ja laskemoonatagavarade suurendamist, mis on andnud Eestile rohkem kaitsevõimet kui õhutõrje hankimine.