Olkiluoto kolmandat reaktorit hakkas 2005. aastal ehitama Prantsuse kontsern Areva. Valmis pidi kõik saama nelja aastaga ja maksma 3,2 miljardit eurot. 16 aastat hiljem on aga hinnasildil kirjas 11 miljardit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõsi, seekord on asjad tõesti nii kaugel, et jaanuaris käivitub tuumareaktsioon ning veebruaris hakkab Olkiluoto 3 toodetud elekter Soome põhivõrku voolama.

"Soome elektritootmisvõimsus kasvab hüppeliselt. Soome on kaua sõltunud importelektrist, nüüd aga saame korraga palju sõltumatumaks. Kui veel arvestada igal aastal võrku lisanduvat 1000 megavatti tuuleenergiavõimsust, oleme paari aastaga elektri tootmises täiesti sõltumatud," rääkis võrguettevõtte Fingrid juhatuse liige Jussi Jyrinsalo.

Olkiluoto 3 pikk saaga hõlmab muu hulgas kohtuvaidlusi ning vastastikusi kahjutasunõudeid. Ehitaja Areva on süüdistanud Soome poolt tuumaohutus- ning ehitusjärelevalvega venitamises. Reaktori tellinud Soome tuumaenergiaettevõte TVO ning Soome tuumaohutuskeskus omakorda süüditasid Arevat lohakas dokumentatsioonis ning tuumajaama kontrolli- ja turvasüsteemide puudulikkuses.

Oma osa on andnud ka keskkonnaorganitsioonid, kes korduvalt ehitusobjektil protestimas on käinud.

Protestidele vaatamata tõuseb tuleva aasta juunis, kui 1600-megavatise võimsusega Olkiluoto 3 täisvõimsusel tööle hakkab, tuumaenergia osakaal Soome elektritootmisest 40 protsendini. Elektri hinda see majandusminister Mika Lintilä hinnangul ei mõjuta.

"Olkiluoto peamine eesmärk on energia varustuskindluse tagamine. Hinda see vaevalt väga mõjutab. Elektri hind kujuneb turul ning Olkiluoto 3 kasutuselevõtt seda ei muuda," ütles minister.

Elektri turuhind püsib Soome asjatundjate hinnangul kõrge nii kasvanud nõudluse kui ka põhjamaise hüdroelektri nappuse tõttu.