Professor: Eesti võiks koos naabritega tuumaenergiat toota

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist leiab, et energiasüsteemi tõrgeteta toimimiseks on vaja erinevaid tootmisviise, millest üks võib olla tuumajaam. Selle rajamiseks on mitu viisi.

Tuumaenergia tootmist on arutanud nii riigikogu majanduskomisjon kui ka valitsuse juurde moodustatud komisjon.

"Kui selgub või võetakse hoiak, et see võib sobida teoreetiliselt Eesti riigi energiaportfelli, et meil oleks selle järgi vajadus, eks siis seejärel saab debateerida selle üle, kuhu ta täpselt sobib, kes on need osapooled, kes seda tegema hakkavad," rääkis riigikogu majanduskomisjoni juht Kristen Michal "Aktuaalsele kaamerale".

Eestisse tuumajaama ehitamine tähendab, et Eestist peaks saama tuumariik ehk meil oleks oskused ja õigus tuumaenergiaga tegeleda.

Ettevalmistused tuumaenergia tootmiseks võtaks tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professori Alar Konisti sõnul vähemalt 15 aastat, sest meil pole vastavat seadusandlust ning koolitada tuleks spetsialiste.

"Ma arvan, et selle komisjoni töö tulemusena me peaksime saama ka vastused sellele, kui mõistlik üldse Eestis üksinda ehitada on. Sest kui me arvestame seda, et meie kompetents, meie seadusandlus praktiliselt ju seda ei toeta, siis eelkõige peaks vaatama, kas ja kui mõistlik on see teha Eestisse," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Konisti sõnul oleks üks võimalus toota tuumaenergiat koos naabritega, näiteks Soomega, kus Eesti oleks kaasinvestor ja tuumajaam paikneks Soomes. See eeldaks Soome huvi.

"Kui täna me näeme, et on ka füüsilisi piiranguid ülekandeliinidel nii Soome kui ka Rootsi vahel ja tegelikult on nüüd toiminud vastupidiseid piiranguid ka juba Norra ja Rootsi vahel, siis selles kontekstis ma arvan, et Soome võiks olla huvitatud ikkagi täiendava tootmisvõimsuse rajamisest," arutles Konist.

Eesti kontekstis tuleks Konisti sõnul lisaks tuumajaamale vaadata ka muid võimalusi.

"Me peame vaatama ka süsteemi seisukohalt, et tuumajaam pakub meile baasvõimsust ja baaskoormust, ta aitab tagada sagedust, aga tuumajaamaga me ei saa koormuste muutuseid nii kiiresti ja sellistes ulatustes nagu meil täna võrgu toimimiseks on vajadus. Ja see tähendab seda, et lisaks tuumajaamale me peame vaatama ka teiste alternatiivide suunas," rääkis Konist.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: