Eesti suurim toiduainetööstus, Rakvere ja Talleggi kaubamärke kasutav HK Scan Estonia teatas neljapäeval keskmiselt kümneprotsendilisest hinnatõusust, mis tabab eeskätt töödeldud valmistoite, nagu viinerid, kotletid, singid jms. Hinnatõus jõuab tarbijateni aastavahetuse paiku.

Paraku pole aga suurtootja hinnatõus erand, vaid reegel - kogu toiduainete tööstus on minemas hinnatõusu teed, milleks sunnivad kasvanud sisendhinnad, alates elektrist, gaasist ja diislikütusest, lõpetades toorme-, pakendi- ja tööjõukuluga. Teisisõnu, pole komponenti, mille hinnad viimase aastaga kerkinud poleks.

Nõo Lihatööstuse müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük ütleb, et suve lõpus hakkasid sisendite hinnad üksteisevõidu kallinema, esmalt elekter 2,5 korda, seejärel pakendid ja nende abimaterjalid 30-40 protsenti ning palgafond üle kümne protsendi.

"Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine, muidu pole võimalik investeerida ja ellu jääda. Seetõttu oleme sunnitud keskmiselt viis kuni seitse protsenti oma tootehindu korrigeerima. Arvatavasti rakenduvad uued hinnad detsembris-jaanuaris. Hea meelega seda ei teeks, aga oleme sunnitud olukorras, kus pole võimalik hindu tõstmata edasi tegutseda," tõdeb Kruustük.

Enim tõusevad kõrgema lisandväärtusega toodete hinnad, nagu suitsuvorstid, singid, salaamid, aga ka värske liha.

"Verivorstide-sültide hindu me selle aasta detsembriks ei tõsta, arvatavasti ei muutu ka uute, hiljuti turule toodud toodete hinnad, vaid tõusevad nendel, mis on pikka aega turul olnud ja millel me pole neli-viis aastat hindu muutnud," täpsustab Kruustük.

Saaremaa Lihatööstus on mõne toote hinda juba tõstnud.

"Mida veel ei ole tõstnud, neil ootab see ees aasta alguses. Hinnatõusu pole võimalik lihtsalt kauem edasi lükata, sisendihinnad on hirmuäratava kiirusega kasvanud, mina polegi varem sellise tempoga hinnatõusu näinud," ütleb Saaremaa Lihatööstuse müügidirektor Gunnar Siiner.

Hindu on tõstetud keedutoodetel, nagu vorstid-viinerid, ka verivorstid ja süldid on pisut kallimad kui mullu, ülejäänud lihatoodetel seisab hinnatõus uuel aastal veel ees. Keskmine hinnatõus on kuus-seitse protsenti.

"Osa toodete tootmine on energiamahukam, need kallinevad rohkem," selgitab Siiner.

Toorainest on lihatööstuse jaoks teinud suurima hinnatõusu veiseliha ning selle hind veel jätkab kasvamist.

"Kui aasta tagasi saime veise rümpa osta sisse toorainehinnaga alates 3.20 kilost, siis täna on see 3.80 ja räägitakse juba 4 eurost. Võite ise arvutada, palju see hakkab mõjutama lõpptarbija hinda. Mõned arvasid, et veise hind läheb aasta lõpus alla, aga see liikus hoopis veel üles," ütleb Siiner.

Sealiha hind võib aga peatselt kukkuma hakata, sest Hispaanias on liha ületootmine, kuna riik eksportis varem liha Hiina, kus aga nüüd oma tootmine taastumas on, mis põhjustab liha ületootmist Euroopas. Odav sealiha Hispaanias mõjutab paratamatult ka sealiha hinda Eestis – kuigi enamik lihatööstusi kasvatab Eestis ise oma liha, tekib kiusatus seda sisse ostma hakata, kui mujalt palju odavamalt tõotab saada.

"Ka meie oleme teatanud oma klientidele hinnatõusust. Hinnatõus on diferentseeritud toodete ja tootegruppide vahel, sõltuvalt toorainetest ja kuludest ning peaks jõustuma järgmise aasta algusest," ütleb Maks&Mooritsa ning Wõro kaubamärke esindava Atria tegevdirektor Olle Horm.

Atria tõstab lihatoodete hindu keskmiselt viis protsenti. Jõulutoodete hinnad on laias laastus samad mis aasta tagasi, nende hinnatõus pole olnud märkimisväärne.

Atria on üksiti Eesti suuruselt teine sealihakasvataja. Ka veiseliha on neil valdavalt kodumaine, kuid linnuliha tuleb välismaalt.

"Linnuliha on import, sest eestimaist kahjuks ei jätku. Linnuliha puudutab hinnatõus ka oluliselt vähem," ütleb Horm.

Ent hinnatõus ei puuduta üksnes lihatööstusi. Sisendhinnad on ühetaoliselt kerkinud kõikjal toiduainetööstuses, mis on väga energiamahukas sektor.

Alma kaubamärki kasutava Valio piimatööstuse tegevdirektor Maido Solovjov ütleb, et lisaks energia, transpordi ja tööjõukulude hindadele on aastaga kerkinud hüppeliselt ka toorpiima hind – 20 protsenti. Ent piimatööstuse kuludest moodustab toorpiim koguni 60–70 protsenti, sõltuvalt tootegrupist.

"Just piimatööstust mõjutab enim toorpiima hind, mis on jõudmas uutele rekordtasemetele järgmise aasta esimeses kvartalis. Kui elekter moodustas möödunud aastal kuludest ühe protsendi, siis tänavu kaks protsenti. Põlevkiviõli ja gaas olid aasta tagasi samuti üks protsent kuludest, tänavu kaks protsenti," loetleb Solovjov. "Küttehindade kallinemine mõjutab alati toiduhindu oluliselt."

Valio tootehinnad on tänavu kerkinud kolm-neli protsenti, ent suuremad hinnatõusud ootavad tarbijaid ees järgmise aasta esimeses pooles, tõdeb Solovjov.

Ka pagaritooteid ootab ees 10–15-protsendiline hinnatõus selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses, kinnitab Eesti Pagari juhataja Ragnar Kõiv.

"Elame hetkel sisendhindade pideva tõusu keskel. Elekter, gaas, kütus ja ka teravili on kõik börsikaubad ja börs on hetkel tipus," nendib Kõiv.

Logistika- ja transpordikulud moodustavad pagaritööstuse hinnast kümnendiku, energiakulu teise kümnendiku, tooraine poole.

"Toorainete hinnad muudkui kasvavad. Näiteks jahu on kallinenud kolmandiku võrra, suhkur 20 protsenti, või, margariin, õli 50 protsenti ja kallinevad edasi," loetleb Kõiv. "Väiksematest komponentidest on näiteks pakkematerjalide hinnad kasvanud 50 protsenti, pappkastide hind lausa kaks korda, transport ja logistika peamiselt kütuse hinnatõusu tõttu 30 protsenti. Enim energiat neelavad meil kuus suurt tunnelahju, mis töötavad 24/7."

Seejuures on paljude toodete kättesaadavus väga keeruliseks muutunud, kuigi põhitoorained pärinevad Eestist.

Toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp tõdeb, et sisendite drastilist hinnatõusu pole võimalik tootjatel enam eirata, mis paratamatult jõuab nüüd tarbijateni.

"Olukord teeb meile muret. Ca 45 protsenti sissetulekust läheb Eesti inimestel esmavajaduste kulude katteks – eluase, transport, toit. EL-is on see samal ajal keskmiselt 25 protsenti. Samas, Eestis moodustasid toiduhinnad juba eelmisel aastal 96 protsenti EL-i keskmisest, aga meie tarbijate sissetulekud pole sugugi 96 protsenti EL-i keskmisest," nimetab Potisepp.

Ta selgitab, et Eesti tarbijad jagunevad kolme suurde gruppi: 20 protsenti on selliseid, kes ei saa kunagi lubada omale seda, mida nad sooviksid, vaid vaatavad oma rahakoti seisu; 20 protsenti on neid, kellele hind ei ole esmatähtis ja nad nagunii ostavad oma meelistooteid, sõltumata nende hinnast ning ülejäänud 60 protsenti otsivad soodsamaid hindu ehk on hinnatundlikud.

Tema hinnangul peaks riik toidutootjatele appi tulema, et lööki tarbijatele pehmendada.

"Oleme juba saanud tunda eluaseme hinnatõuse, aga suuremad arved alles hakkavad meieni jõudma. Ka toiduainetööstused on olukorras, mis vajaks riiklikku tuge. Kui teised liikmesriigid juba leevandavad kõrgemaid energiahindu oma tööstustele, siis meie valitsus peaks ka mõtlema, kuidas meie toidutööstused tulevikus hakkama saavad. Me pole midagi erilist seni küsinud, oleme kenasti hakkama saanud, aga kasum on alates koroona algusest langenud üle 40 protsendi toiduainetööstuses, tootjad jäävad üha vaesemaks, konkurentsivõime turul väheneb. Tuleks rakendada kõiki miinimummäärasid, mida EL meile võimaldaks," leiab Potisepp, pidades silmas eeskätt energiakulude kasvu kompensatsiooni. "Kulud, mis puudutavad tootmissisendeid – elekter, gaas – on meil juba enne suurt hinnatõusu olnud kordi kõrgemad kui Läti-Leedu konkurentidel, aga välisturgudel konkureerime enim just Läti-Leeduga. Konkurentsivõime meie siseturul on langenud ja langemas."

Ta taunib ka seda, et olukorras, kus valitsus on lubanud maksurahu, on ometi tulemas toiduainetööstusi mõjutavad plastimaks ja pakendimaks. Potisepp nimetab seda topeltmaksustamiseks.

"See pole praeguses olukorras kindlasti normaalne," leiab ta.