Estonian Cell oli sunnitud oma puitmassitehase 8. detsembril ekstreemsete energiahindade tõttu seiskama, sest elektri ja gaasi ootamatu hinnatõus on mõjutanud nende konkurentsivõimet. Vaatamata osaliselt fikseeritud sisseostuhindadele kulus ettevõttel novembrikuus elektri ja gaasi peale 1,5 miljonit eurot rohkem kui tavaliselt. Ettevõtte viimaste kuude energiaarve on kokku olnud üle viie miljoni euro kavandatust suurem.

See pani ettevõtte peaminister Kaja Kallase poole pöörduma, et valitsus leiaks kiire lahenduse Eesti energiamahukate tootmisettevõtete konkurentsivõime taastamiseks.

"Ebanormaalselt kõrged elektri- ja gaasihinnad on alates 2021. aasta sügisest väga tugevalt pärssinud energiaintensiivse tööstuse konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Elektrihindade dramaatiline eskaleerumine detsembris on lisaks konkurentsivõime teravatele probleemidele tõstnud päevakorda energiaintensiivse tööstuse töövõime säilimise erakordselt kõrgete elektrihindade tingimustes," teatab Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe oma kirjas peaministrile.

"Kohalike sisendhindade tõusu ei ole meil võimalik erinevate kontinentide tarbijatele üle kanda. Seetõttu otsime lahendusi (eeldatavasti ajutises) kriisiolukorras toimetulekuks. Selliste lahenduste hulka kuulub ka käesolev palve valitsusele näha kavandatavas energia hinnakriisi leevendavate abinõude paketis ette meetmed energiaintensiivse tööstuse eripära arvestamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime taastamiseks," seisab pöördumises.

Estonian Cell pakub Kaja Kallasele ise võimalikud lahendused välja. Lahe toob esile, et valitsuse rakendatud võrgutasude alandamise määr on üks kolmest kriitilisest komponendist, mis mõjutavad tootmiskulude konkurentsivõimet nii globaalsetel turgudel kui ka Euroopas. Teised kaks on aktsiis ja taastuvenergia tasu.

Euroopa Komisjon käis 13. oktoobril välja soovituste paketi, et kriisiolukorras vähendada energiahindade mõju tarbijatele. Muu hulgas soovitab komisjon paralleelselt teiste haavatavate tarbijagruppidega pöörata meetmete paketis eritähelepanu löögi alla sattunud energiaintensiivsete tööstusettevõtete valupunktidele.

"Nendime, et erinevalt paljudest teistest Euroopa Liidu riikidest pole Eesti seni rakendanud varasemat EL-i riigiabi suunistest lähtuvat soovitust kehtestada tööstuse konkurentsivõime tagamiseks taastuvenergia tasule maksulagi kehtivate suuniste alusel 15 protsendi tasemel tavamäärast, uuendamisel olevate suuniste alusel 25 protsendi tasemel tavamäärast," märgib Lahe oma kirjas.

Ettevõtte juht palub valitsuselt, arvestades praegust olukorda, vabastada kõik elektrienergia tarbijad, sealhulgas tööstustarbijad, taastuvenergia tasumise kohustusest ja võimalusel täiendavalt ka täielikult elektri ja gaasi võrgutasu tasumise kohustusest 1. detsembrist tagasiulatuvalt kuni energia hinnakriisi lõpuni.

Kui see pole mingil põhjusel võimalik, palub Lahe alternatiivselt kehtestada esimesel võimalusel konkurentsivõimet toetav minimaalselt 25-protsendiline maksulagi energiamahukate ettevõtete makstavale taastuvenergia tasule.

"Selleks, et teistele tarbijatele mitte koormust ümber jaotada, palume vajalik kate leida kvoodikaubanduse tuludest," kirjutab Lahe. "Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitustele saaks selliseid viivitamatuid meetmeid rahastada oodatust suuremate heitkogustega kauplemise süsteemi tulude arvelt. Palume rakendada EL-i suunistega kooskõlas olevaid meetmeid, mille rakendamine on erakordselt oluline energiakriisi olukorras toimetulekuks. Palume võrdväärselt teiste energiakriisist mõjutatud isikutega arvestada ka mõju energiaintensiivsele tööstusele ja kiirendatud korras rakendada käesolevas pöördumises palutud meetmeid."

Lahe: tehase seiskamine ja käivitamine ei käi nipsust

Ettevõtte juhatuse liige Siiri Lahe ütles ERR-ile, et tehase töö on praeguseks taastatud: "Tehas seisis 8. detsembril ülikõrgete elektrihindade tõttu. Täna tehas töötab, ehkki elektrihind on valulikult kõrge. Meie tehase seiskamine ja käivitamine ei saa toimuda sõrmenipsust, samuti on eriti külmal ajal seiskamise suhtes tundlikud mitmed tehase protsessid, mida peame arvestama otsustusprotsessides. Meie eesmärk on tagada tehase pikaajaline tegutsemine ja jätkusuutlikkus."

Estonian Cell jälgib olukorda energiaturgudel iga päev, otsides lahendusi, kuid ettevõtte hinnangul vajab energiakriisi olukord lahendusi ka valitsuse poolt, sest puudutab tööstuse konkurentsivõimet.

"Seda enam, et seda on üle-euroopaliselt soovitatud," rõhutas Lahe.

Oma kirjale ta valitsuselt veel vastust pole saanud.

Estonian Cell on Kundas asuv puitmassitootja, mis alustas tegevust 2006. aastal. Estonian Celli puitmassi tehas on üks suurimaid nn green-field tööstusinvesteeringuid Eestis, mille esialgne investeeringumaht oli 153 miljonit eurot, lisaks on ettevõte investeerinud tootmismahtude kasvu, energiaefektiivsusesse ja keskkonnahoidu üle 50 miljoni euro. Estonian Cell toodab haava paberipuust puitmassi, mida kasutatakse kauakestvate või taas ringlusse jõudvate paberitoodete valmistamiseks. Estonian Cell ekspordib kogu oma toodangu, mille aastane väärtus on üle 80 miljoni euro. Toodetavast puitmassist umbes 75 protsenti läheb Euroopasse ja 25 protsenti Aasiasse.