Uuel aastal tuleb enamikul Leedu kodutarbijatest elektri eest hakata maksma vaid kümme protsenti rohkem. Lõpuks maksab tarbija ikka kõik kinni, aga järsku turuhinna hüpet püütakse Leedus pika aja peale jaotada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Elektrituru lõpliku avamise kodumajapidamistele lükkas Leedu praeguste kõrgete turuhindade tõttu edasi kevadele. Tootmisvõimsuste nappuse probleem on aga sealgi selge ja Leedu tahab oma tootmist tulevikus suurendada.

"Üldine suund on taastuvenergeetika. See tähendab tuuleparke nii maismaal kui ka merel ja päikeseenergiat, enamus tootmisvõimsusi lisandub sinna. Ja on ka energia salvestamise projekt, kus kasutatakse liitiumakusid," selgitas energeetikaajakirjanik Naglis Navakas.

Praegu katab Leedu vaid veidi üle kolmandiku oma energiavajadusest. Energeetikaministeeriumis räägitakse soovist jõuda 2030. aastaks tootmisega vajadustega samale tasemele.

Roheenergeetika ja salvestustehnoloogiate kõrval otsib ka Leedu uusi juhitavaid tootmisvõimsusi.

"Vesiniktehnoloogia ei ole veel valmis. Lihtsaim lahendus oleks gaasijaamad, aga ka need emiteerivad CO₂, mis on probleem. Ja me näeme tuumaenergeetika ettevõtmiste renessanssi. Me ei ole seda diskussiooni Leedus veel alustanud,
aga kui me selleni kunagi jõuame, siis on Leedu kindlasti üks konkurentsivõimelisemaid riike uue tuumajaama jaoks," ütles Leedu aseenergeetikaminister Albinas Zananavicius.

Kõrged energiahinnad ei ole Leedus kaasa toonud kurbust Ignalina tuumajaama sulgemise pärast, sest elektri hind on seni aastaid madalana püsinud ja Ignalina jaamaga ei oleks võimalik ka elektrisüsteemi Lääne-Euroopaga sünkroniseerida.