Pikk õpiaeg ja rahanappus toidab tööjõupõuda psüühilises abis
Eesti psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid kannavad juba aastaid suurt töökoormust. Riik püüab tekkinud olukorda lisarahaga parandada, kuid pika õppe tõttu ei ole valdkond piisavalt atraktiivne uutele spetsialistidele.
Psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus ravitakse patsiente nii psühhoteraapia, psühhiaatri kui ka uuendusliku võtte ehk ajustimulatsiooni meetodi abil. Pikkade raviplaanide tõttu ei jõua Sensus aga kõiki patsiente vastu võtta.
"Meie ravijärjekorrad on väga pikad ja on väga pikad olnud kogu aeg. Me ausalt öeldes isegi ei tea, kui pikad oleks nad siis, kui me kõikidele patsientidele, kes meile helistavad, "jaa" ütleksime, ja nad oma teenusele võtaksime," rääkis Sensuse kliiniline psühholoog, psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus.
Kes soovib siiski esmasele vastuvõtule pääseda, peab ilmselt ootama veebruarini, et aega üldse registreerida saaks. Peamine pikkade järjekordade põhjustaja on sektoris valitsev tööjõupuudus.
"Ressurss on väga piiratud. Kliinilisi psühholooge, psühhiaatreid, lisapädevusega lastepsühhiaatreid või lisapädevusega kognitiiv-käitumuslikke psühhoterapeute on väga vähe," lisas Kalaus.
Praegu on kutseregistris 190 kliinilist psühholoogi. Tööjõupõud on kestnud juba aastaid, sest nii kliinilise psühholoogi kui ka psühhiaatriõpe on pikk ja kulukas. Lisaks magistriõppele tuleb läbida ka kutseaasta, mis alates sellest aastast riigilt raha saab.
"See kutseaasta on olnud pikka aega puudu, see on olnud projektipõhine, selle eest vastutamine on lasunud tööandjatel või inimesel endal, kellel on siis suur kutsumus kliiniliseks psühholoogiks saada ja ka sellel aastal võeti vastu neid väga vähe," märkis Kalaus.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul eraldas juba eelmine valitsus tervishoidu 540 miljonit, millele plaanitakse järgmiseks aastaks lisa.
"Kui te küsite seda, kas vaimse tervise valdkonnaga on kõik hästi ja korras, siis loomulikult mitte. Ehk tegelikult see lisarahavajadus valdkonda nii investeeringute näol, tervisetöötajate näol, ravimahtude suurenduse näol, on märkimisväärselt suurem, kui praegused eelarvelised võimalused seda lihtsalt on pakkunud," ütles Kiik.
Kiige sõnul käib praegu debatt Tartu Ülikooli vastuvõttude arvu suurendamiseks, kuid otsuseid pole veel tehtud. Samuti plaanib sotsiaalministeerium koos haridusministeeriumiga tõsta tervishoiukõrgkoolides õdede vastuvõttu üldiselt.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi