2018. aastal sõlmisid erakondade esimehed, teadlased ja ettevõtjad ühiskondliku kokkuleppe, millega toetati teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise suurendamist ühe protsendini.

Esmaspäeval valitsuses heaks kiidetud 2027. aasta riigieelarve eelnõu siiski teadusele niisuguses mahus rahastust ette ei näe. Eelnõu seletuskirja kohaselt hoitakse teadus- ja arendustegevuse rahastus riigieelarve strateegias aastateks 2025-2028 kokku lepitud tasemel ehk järgmisel aastal on see 0,97 protsenti SKP-st, kuid selleks vähendatakse 2027. aastal teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelist rahastust 2,5 miljoni euro võrra.

Haridusminister Kristina Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et järgmisel aastal on teadusrahastus nominaalsummana 455 miljonit eurot. Samasugune summa on teadus- ja arendustegevusele ette nähtud ka 2028. ja 2029. aastaks.

"Ta ei jää ühe protsendi tempos sinna sisse, sest nii-öelda protsendina SKP-st ta siiski langeb, nominaalselt ei lange," sõnas Kallas.

Milline on teadus- ja arendustegevuse lõplik rahastussumma, selgub Kallase sõnul pärast seda, kui Eesti on teinud Euroopa Komisjoniga riigiplaani kokkuleppe, sest riigiplaani rahastuse üle läbirääkimised EL-iga alles käivad.

"Riigiplaani kokkuleppe tegemine jääb kahjuks järgmisele valitsusele. Praegune valitsus on teinud otsuse, et alla 455 miljoni ta langeda ei saa, aga milline see lisarahastus tuleb, sõltub välisvahendite läbirääkimistest," lisas haridusminister.

Kallas märkis, et välisvahendid lõppevad 2029. aastal ära ning seetõttu oleks riigieelarve strateegias juba 2028.-2029. aastal märkimisväärne teadus-arendustegevuse langus olnud, kuid et seda 455 miljonit eurot hoida ja nominaalsest kärpest hoiduda, otsustati panna sinna riigieelarvest raha juurde.

"Nii et sinna on tõstetud suuremal hulgal riigieelarvelisi vahendeid, aga ta ei tule üht protsenti," tõdes Kallas.