Kas lisaks Rail Balticule on veel investeeringuid, mis edasi lükkuvad?

Jah, kuna ühtepidi on kaitsekulud suurenenud ja teistpidi on eelarve puudujääk ning miinus nelja protsendi eesmärk tuli täita, siis praktiliselt kõigil tuleb kuskilt kokkuhoidu teha ja kõik ministeeriumid tegid seda ka.

Sealhulgas loomulikult kliimaministeerium, sest meie investeeringute maht on kaitseministeeriumi kõrval kõige suurem ja meil on teede investeeringud kõige suuremad. Praeguse kava järgi on nii, et kui meil oli planeeritud järgmiseks aastaks kogu teedehoiuks 288 miljonit, siis praeguse plaani järgi tuleb 274 miljonit ehk ümmarguselt 14 miljonit on vähem.

Aga see on väga väike vahe võrreldes sellega, kui palju on viimasel kahel aastal ja ka järgnevatel aastatel teedesse investeeritud – nii palju pole Eestis varem kunagi investeeritud. Kui suurt pilti ja kogu seda olukorda vaadata, siis on seis normaalne.

Kas te saaksite palun tuua välja ka mingisuguse arvu, kui palju on neid investeeringuid, mis edasi lükkuvad?

Veel ei saa, sest me alles saime valitsusepoolse riigieelarve kokku. Nüüd läheb see ka riigikokku, nii et meil ei ole praegu veel mingisugust nimekirja või täpset kava, mida edasi lükata. Kõik need objektid on tulevikus sellised, mis ei jää ära, vaid lükkuvad edasi. Kas mõned kuud või aasta, aga nad ei jää ära. Suure pildina ei ole see probleem.

Mõningate teede ehitus lükkub edasi ja teil ei ole veel konkreetset kava, aga äkki oskate nimetada veel mingisuguseid objekte, mille ehitus edasi lükkub?

Praegu ei oska nimetada, aga me teeme kliimaministeeriumi kõigi valdkondade sees ülevaatuse, mida on vaja ettepoole tuua või vastupidi, mida on võimalik edasi lükata. Eks see sõltub suurel määral ka välisraha kättesaadavusest. Tihti on nii, et mõne toetuse saab varem kätte, mõne hiljem.

Teede ehitus ongi hea näide, kus eelmisel aastal läks Pärnu maanteel 45 kilomeetrit kaks pluss kaks teed käima paljuski seetõttu, et me saime üle mitme aasta välisraha nii suurel hulgal kasutada. Lähiaastatel määrab kindlasti ka see, kuidas me saame Euroopa raha kasutada.

Suurem muudatus tuleb alates 2028. aastast, kui algab uus Euroopa Liidu eelarveperiood. Siis on kogu Euroopa mõistes taristuobjektidele kaks korda rohkem rahastust kui praegusel perioodil. Eesti poolt vaadates tundub tulevik just nende suurte objektide rahastuse osas helge.

Üks asi, mille ma tooksin välja, on see, et vahepeal oli küsimusi korterelamute rekonstrueerimise jätkamise osas. Viimase vooru kuulutasime välja eelmisel aastal – see oli vist aasta lõpus –, nii et vahet oli peaaegu aasta. Nüüd on riigieelarves paigas, et kahel järgmisel aastal on korterelamute rekonstrueerimise jaoks mõlemal aastal 80 miljonit eurot. See on nii sektorile kui ka rahvale väga vajalik toetusmeede.

Kui praegu lükkuvadki mõned suuremad projektid edasi, siis mis ajaks võib neid oodata? Praegu on mul muidugi keeruline aru saada, mis projektid need on, kui midagi täpsemalt ei saa nimetada.

Ma ütleksin mustvalgelt seda, et transpordiamet hakkab teehoiukava kokku panema siis, kui riigikogu on eelarve kinnitanud, ja siis selgub ka täpsemalt, mis teed lükkuvad edasi või tõmbuvad ettepoole. Näiteks praegu on riigikogus menetlemisel lisaeelarve ja me saime sellesse aastasse teedesse 11 miljonit eurot juurde.

Olukord muutub kiiremini kui aasta jooksul – tõesti, me saime sellesse aastasse 11 miljonit eurot juurde, mis on täiendav boonus. Seda sai suunata selliste objektide rekonstrueerimisse, mis olid juba projekteeritud ja kiiresti teostatavad.

Ma räägin seda seetõttu, et üleüldiselt on teede rahastus automaksu võrra ikkagi oluliselt suurem kui 2024. ja 2025. aastal. Kogu sektori mõistes on seis hea.

Äkki te ikkagi nimetaksite vähemalt ühe tee või objekti, mille valmimine lükkub edasi, et lugeja saaks aru, mida oodata?

Linnasisesed teed ei kuulu tavapäraselt riigieelarvesse.

Need on ikkagi linnadevahelised teed.

Jah. Ma praegu peast küll ei julge öelda, sest need kaks pluss kaks teede ehitused on kõige suuremad ja need käivad edasi, need lõpevad juba siin 2027. ja osa 2028. aastal. Ei, ma praegu peast ühtegi ei ütle, sest see vähenemine ei ole praegu märkimisväärne, et peaks kohe praegu midagi ütlema, või õigemini, me alles hakkame analüüsima, mis on kõige mõistlikumad lahendused – mis saab edasi või mis lükkub edasi.