Rakvere ja Talleggi kaubamärkide ning Eesti suurima seakasvatuse omanik HKScan on väga suur elektritarbija, kuid Eesti kümne suurima sisse siiski ei mahu. Kui palju nad aastas elektrit tarbivad, ettevõte avaldama ei soostu, kuid kinnitab, et see kogus on märkimisväärne. Kuna nad ostavad elektrit börsihinnaga ega ole kasutanud fikseeritud hinnaga pakette, lööb praegu elektriturul toimuv neid valusalt, mistap otsitakse sellele kiiret leevendust.

"Oleme kiirelt kaalunud tootmise ajalist ümberkorraldamist, kuid täna ei ole sellised ümberkorraldused olnud erinevatel põhjustel võimalikud. Täiendav protsesside automatiseerimine, kus võimalik ja mõistlik, toob samas kohe täiendavat energiakulu. Oleme kaalunud ka väiksemate tootmisintensiivsete toodete vähendamist või tootmise lõpetamist," kommenteeris HKScani Baltikumi ärikontroller Markus Kirsberg ERR-ile.

Ohtu, et neid ühe suurtarbijana vooluvõrgust välja peaks lülitatama, kui turu nõudlus pakkumist hakkab ületama, ei ole, sest toidutootmine on elutähtis teenus, mida võimalikud tarbimispiirangud esimeses järjekorras ei puuduta.

Ka Leibur on elektri suurtarbija – aastas kulub neil 6,5–7 GWh elektrit, peamiselt läheb seda jahutussüsteemide ja valgustuse peale. Elektrit ostab ettevõte, kuidas kunagi, vahel börsihinnaga ja vahel pikaajalise fikseeritud paketiga. Gaasi kulub neil aga veelgi enam, sest leivaahjud töötavad gaasiga. Kuna nii elekter kui gaas on mitmekordse hinnatõusu läbi teinud, toodab Leibur praegu kahjumiga.

Leiburi juht Asso Lankots ütleb, et hetkel käib tootmine kahjumiga, kuid midagi ümber korraldada nad käigu pealt ei saa, sest tootmine käib ööpäev läbi ja on pingeliselt seotud tellijate vajadustega ning logistika eripäradega.

"Varustame igapäevaselt Soome, Eesti, Läti. Leedu, Rootsi turge. Meie kogu võimsus on töös. Meil pole siin mitte midagi ümber tõsta. Saame väiksemat optimeerimist teha, aga toodame vastavalt sellele, kuidas keegi kaupa ootab, kuidas on laevagraafikud Soomega, nii et väga valida midagi ei saa," tõdeb Lankots. "Meil pole laoseise. Teeme sisuliselt värske toote otse autosse, toodame prognooside peal, selline on värske leiva-saia väärtuspakkumine. Elame reaalajas kõigi oma asjadega, see on meie ärimudeli väljakutse."

Pigem mõtleb ettevõte pikaajalisele strateegiale, kuidas oma tootmist 5–15 aasta perspektiivis ümber korraldada, millistele energiaallikatele üle minna.

"Praegune hinnaprobleem ja energia kättesaadavus on väga lühiajaline, võib-olla päevade küsimus. Pikemas perspektiivis on küsimus, et fossiilsel baasil energiaallikad jäävad meile kalliks, ka maksud nende pealt on suured, seega mõtleme, millised on need rohelised energiaallikad, kust saaksime omale vajaliku energia kätte," ütleb Lankots. "Kui planeerime investeeringuid, peavad need olema väga pika pilguga tehtud. Gaasiahjud tahaks kõik elektriahjude vastu vahetada, sest elektrit saab ka mittefossiilsetest allikatest, samas kui gaas on ainult fossiilne. See analüüs praegu käib, millega peaks tulevikus liituma. Lühiajalise talvise olukorra elame niikuinii üle."

Võimalusega, et nende tootmist riiklikul tasemel kärbitaks või seisatataks, pole Leibur arvestanud.

"Tahaks loota, et tarbijaid võrgust ükshaaval välja tõstma ei hakata, sellega me küll arvestanud ei ole. See on meil pigem läinud madala tõenäosusega stsenaariumi alla. Aga eks peab nüüd jälgima, kas Eesti Energia süsteemi remonttööd on pikemaajaline häire või planeeritud hooldus, mis paari päevaga valmis saab," lisab Lankots. 

Elering: tarbijate vooluvõrgust väljalülitamisest oleme veel üpris kaugel

Eesti kümme suurimat tarbijat kokku tarbivad Eleringi andmetel keskmise võimsusega 125 MW, kuid suurimate tarbijate pingerida süsteemihaldur ei avalikusta.

Kodutarbijate tarbimismaht on samas keskmiselt 330 MW.

Kogu tarbimise keskmine on 900-1000 MW. Kui praegu on päevane tipp umbes 1500 MW, siis suveöödel, mil tarbimine on kõige madalam, on see kokku vaid 500-600 MW.

Olukord Põhjamaade ja Balti elektrisüsteemis on viimastel päevadel muutunud pingeliseks, kuid võimsusi elektritarbimise katmiseks piirkonnas on veel piisavalt, kinnitab süsteemihaldur Elering.

Esmaspäeva ennelõunal ulatus elektritarbimise tipp ülekandevõrgus 1500 megavatini. Tarbimise kõikide aegade rekord ulatub 1587 megavatini.

"Praegu on varustuskindlus tagatud turupõhiselt, kuid olukord süsteemis on pingeline," tunnistab Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. "Süsteemihaldurite käsutuses on mitmeid varulahendusi ehk "kaitsevalle" puhuks, kui turupõhiselt ei kata tootmine tarbimist. Tarbimise piiramine on kõige viimane õlekõrs, selle kasutamisest oleme veel üpris kaugel."

Kui turul olevate jaamade pakkumistest ei piisa tarbimise katmiseks, lähevad käiku Soome ja Rootsi strateegilised reservid. Soomes on strateegilise reservi suurus 611 ja Rootsis 562 megavatti.

Kui siis ikkagi jääb tarbimise katmiseks elektrit puudu, paneb Elering tööle avariijaamad ning teised süsteemihaldurid käivitavad sarnase funktsiooniga avariijaamad, mis pidevalt turul ei osale ja mida käivitatakse tavapäraselt üksnes avariide korral. Kui siis ikkagi on veel tootmist puudu, siis saavad süsteemihaldurid anda elektrijaamadele korraldusi tootmist suurendada, kui on olemas veel jaamu, mis pole sellel hetkel veel töös, kuid mida saaks elektri tootmiseks kasutada. Samuti on võimalik anda tarbijatele korraldusi tarbimise vähendamiseks. Seda seaduses sätestatud võimalust pole Eestis kordagi kasutatud, rõhutas Elering.

"Alles pärast seda, kui kõik eelnevad meetmed on ammendunud, tuleb kõne alla tarbijate väljalülitamine. Tõenäosus sellise meetme kasutamiseks on väike," ütleb Köster. "Eratarbijad ja elutähtis teenus on kõige viimased, mis välja lülitatakse. Üldine loogika on, et suured tööstustarbijad lülitatakse esimesena välja. Aga see on üpris ebareaalne, et meil seda vaja läheb. Sees stsenaarium käivitub alles siis, kui meil enam ühtki reservi käivitada pole. Praegu on Balti riikides veel 750–850 MW reserve."

Kui see vajadus aga peaks tekkima, lähtub süsteemihaldur elektituruseadusest, mis võimaldab anda suurtootjatele korraldusi oma tarbimist vähendada või ajutiselt lõpetada.

Lisaks on Eleringil välja töötatud erakorralised stsenaariumid, mis käsitlevad olukorda, kus elektrisüsteem on suure surve all. Elutähtsate teenuste elektritarbimine on selle järgi tagatud ka juhul, kui Eestil mingil põhjusel elektriühendused teiste riikidega katkevad. Elutähtsa teenuse ja üldhuviteenuse maksimaalne tarbimine on hinnanguliselt 200 MW. 

"Kui me peaksime tarbimist hakkama piirama, siis me muidugi teame, kuidas ja mis järjekorras. Kui nende tarbimine pole otse meie võrgus, vaid on jaotusvõrgus, siis meie seda välja lülitada ei saa, vaid see käib jaotusvõrgust," lisas Köster.