Estonian Cell oli sunnitud oma puitmassitehase 8. detsembril ekstreemsete energiahindade tõttu ajutiselt seiskama, sest elektri ja gaasi ootamatu hinnatõus on mõjutanud nende konkurentsivõimet. Viimaste kuude elektritarbimise eest on nad pidanud maksma üle viie miljoni euro rohkem kui eelarves planeeritud. See pani ettevõtte kirjutama pöördumist peaminister Kaja Kallasele, et valitsus töötaks välja kiired abimeetmed. Lisaks võrgutasudele ootavad nad energiamahukate ettevõtete vabastamist taastuvenergia tasu maksmisest või vähemalt kehtestada madalam maksulagi.

Selle ettepanekuga on liitunud ka tööandjate katusorganisatsioon.

"Me oleme teinud ettepaneku, et needsamad taastuvenergia tasud ei tõuseks ettevõtetel, et neid võiks kompenseerida CO2 tuludest. See on selline äratuskell nii turuosaliste jaoks kui ka tarbijate jaoks kui ka riigi jaoks. Kümme aastat on oodatud imedele, on loodetud, et see olukord laheneb kuidagi iseenesest, et rohepööre tuleb meile lihtsalt ja odavalt kätte, aga tegelikult ei tule," ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

"See aasta on olnud hästi ekstreemne ja järgmine aasta tuleb kindlasti sama keeruline. Need energiahinnad, väga kiired sisendihindade kasvud, kus me tavaliselt oleme näinud võib-olla hinnatõusu viis kuni kümme protsenti aastas. Täna ettevõtjatega suheldes sa kuuled numbreid, et hinnad on tõusnud 50-60 protsenti, see on midagi sellist, mida me ei ole Eestis 10-20 aastat näinud," tõdes Aas.

Sellele lisandub veel palgasurve.

"Häid töötajaid pole, palgad kasvavad väga kiirelt, ka välistööjõudu ei taheta lasta. Nii et see kõik kokku on tohutu surve ettevõtete majandustulemustele. Lühiajaliselt saab seda katta kasumi arvelt, aga see vähendab investeeringuid ja tegelikult muudab Eesti üsna ebaatraktiivseks investeeringute sihtkohaks, kui me räägime ka välisinvestoritest," nimetas Aas. "Riik peab tõsiselt peeglisse vaatama. Kümme aastat ei ole Eestis ühtki suuremat tootmismahtu juurde tulnud. Me oleme lootnud naabritele, naabrid on lootnud jälle omakorda kellegi teise peale, ja tulemus on käes."

Kõige raskemas seisus on eksportivad tootjad, kes peavad välisturgudel rinda pistma teistest tootmispiirkondadest pärit ettevõtjatega, kes saavad tootmiseks aktsiisivaba energiat tarbida.

Kaubandus-tööstuskoda aga aktsiiside ja taastuvenergiatasu alandamises võluvitsa ei näe.

"Tänasest elektri koguhinnast moodustab enamuse kulukasvust ikkagi elektri börsihind. Neid komponente võib seal loomulikult üle vaadata ja vähendada, aga ta väga suurt leevendust ei pruugi anda, sest puhas elektrienergia hind on lihtsalt nii palju kasvanud," põhjendas koja tegevdirektor Mait Palts.

Kaubandus-tööstuskoda tegi kiire meetmena ettevõtlusminister Andres Sutile ettepaneku, et gaasi- ja elektrimüüjad võiksid ettevõtetele välja kirjutatud arvete tasumise pikema aja peale ajatada, mis aitaks järsult tekkinud kulude kasvuga toime tulla.

"On vaja vaadata tänast hetke, sest ettevõtetel on arved käes ja need vajavad tasumist. Ühest küljest me saame aru, et see on äririsk, kuid teiselt poolt peame mõistma ka seda, et keegi tavapärases olukorras ei arvesta sellega, et üks su olulisemaid sisendhindu võib tõsta lühiperioodil kordades. See ei ole tavapärane," rõhutas Palts.

"Jutt sellest, et see ei kesta igavesti ja küllap toimub mingisugune normaliseerumine – kindlasti see ühel hetkel aset leiab, aga küsimus on, mis see uus normaalsus on? Kas see ongi kordades kõrgemad energiahinnad või mingisugune muu reaalsus?" viskas Palts õhku. "Peame mõtlema tootmisvõimsuste peale. See, kui me siin blokeerime iga järgnevat tuuleparki, ei ole meile pikaajaliselt kasulik. Mis iganes moel, me peame rääkima sellest, et meil on vaja võimsuseid juurde, me vajame ka ühendusi juurde." 

Energiahinnad pole aga ainsad, mis kasvanud on - need on vaid üks komponent kasvanud sisendhindade jadas, mis kõik ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad ning mõneti on seni tagant õhutatud areng nüüd Eesti tootmisettevõtetele teistpidi saatuslikuks saamas.

"Me oleme ise oodanud seda ja surunud peale, et me elektrifitseerime, automatiseerime oma tööstuse, digitaliseerime, et oleks vähem sellist rumalat käsitööd, et oleks rohkem tehnoloogiat, rohkem roboteid, ja see kõik tarbib elektrit," loetles Aas.

Samas rõhutas ta, et kõik lühiajalised meetmed tulevad maksumaksja rahakotist, mistõttu need pikalt jätkusuutlikud ei ole: "Aga kui me räägime pooleaastasest perioodist, siis tabuteemasid ei tohiks olla ja kõik sellised regulatsioonimuudatused, maksuleevendused võiks olla täna valitsuse laual."