Riigikaitse arengukava: kaitsevägi saab mitmikraketiheitjate üksuse
Eelmisel nädalal valitsuse heakskiidu saanud riigikaitse arengukava 2031 sõjaline osa loob oluliselt kaudtule võimet suurendava mitmikraketiheitjate üksuse ja suurema sõjaaja struktuuri, suurendab üksuste kaitstust, kasvatab tankitõrjevõimet ning tugevdab 2. jalaväebrigaadi kaudtulevõimet.
Kaitseväe struktuuri lisandub regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, teatas kaitseministeerium.
Loodavasse mitmikraketiheitjate üksusesse soetatavatele relvasüsteemidele sarnast relvastust on varem Eestis kasutanud liitlased õppustel Swift Response 2021, Rail Gunner Rush 2021 ning Saber Strike 2016.
Üks levinumaid NATO poolt kasutatavaid mitmikraketiheitja süsteeme on M270, mille maksimaalne laskekaugus on 300 kilomeetrit.
"Mitmikraketiheitja süsteem võimaldab rünnata suurel kaugusel asuvaid kõrge väärtusega sihtmärke. Süsteemi kasutatakse lase-ja-liigu tüüpi taktikalistes olukordades, et vältida vastutuld. Relvasüsteem kasutab muu hulgas
suure laskeulatusega täppismoona," seisis kaitseministeeriumi teates.
Samuti panustab Eesti strateegilisse ja taktikalisse luuresse, luues brigaadide juurde luurepataljonid, meresõjavõimete osas võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid.
"Uuendatud riigikaitse pikaaegse arengukava vastuvõtmine praeguses julgeolekuolukorras on märgilise tähtsusega. Arvestades käimasolevat hübriidkriisi ei tohi me unustada, et konventsionaalsetel sõjalistel võimetel on ka hübriidkriisis väga selge roll," ütles kaitseminister Kalle Laanet, kelle sõnul peab Eesti lähiaastatel veelgi enam pingutama oma sõjalise kaitse tugevdamiseks nii iseseisvalt kui liitlastega koostöös.
Valitsus kiitis 9. detsembril 2021 heaks riigikaitse arengukava 2031, mille eesmärk on määrata kindlaks võimalustega kooskõlas olevad võimearendused, mis peavad tagama heidutuse ja võime reageerida vaenlase agressioonile.
Ämari lennuväli läheb remonti
2024. aastal läheb Ämari lennuväli remonti, mis tähendab kaheksaks kuuks NATO lennukite kolimist mujale.
"Õhuturve Eestis jääb alles. See, kas meil õnnestub seda teha mõnelt teiselt Eesti lennuväljalt või näiteks Lätist, on lähiaja arutelude küsimus," ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm "Aktuaalsele kaamerale".
Potentsiaalselt on võimalik seda teha Tallinnast ja Pärnust. Küll aga on vaja märkimisväärses mahus lisainvesteeringuid, et laskemoona seal ladustada ning ka lennujuhtimise ja muu tehnika jaoks.
Uue riigikaitse arengukava prioriteedid:
· Kasvatada kaitseväe sõjaaja struktuuri 24 200 võitlejalt 26 700
võitlejani. Sellele lisandub omakorda 4000-inimeseline üksuste
täiendreserv. Sellega kaasatakse maakaitsestruktuuri täiendavalt 3000
võitlejat. Samuti tõhustatakse maakaitset täiendavate Kaitseliidu vabatahtlike kaasamisega sõjalisse kaitsesse. Lisaks arendatakse mereolukorra teadlikkuse ja mereoperatsioonide juhtimisvõimet. Kasutusele võetakse mobiilsed mereseireradarid ning luuakse Balti riikide vahel sõjalise merepildi vahetamise võime.
· Väeloome tõhustamiseks suurendatakse üksuste kiirust, kaitstust ja tuleulatust ning arendame meresõjapidamist. Suurendatakse võimet mõjutada vastast kaudtulega distantsilt luues mitmikraketiheitjate üksus. Samuti suurendatakse maakaitse ja brigaadide tankitõrje võimet ning hangitakse ühekordsed keskmaa tankitõrje relvad kõigile jalaväeüksustele. Täiendatakse õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi, hangitakse uut relvastust ja varustust uuendades soomusmanöövervõimet. Vastase mõjutamiseks merel arendatakse välja laevatõrje raketivõime ja hangitakse meremiinid.
· Eelhoiatuse toimimiseks on võtmetähtsusega luurekogumis- ja sidepidamisvõime arendamise jätkamine, et tagada Eestile ja meie NATO liitlastele vajalik eelhoiatus reageerimiseks.
· Inimvara mõistes on kaitsesüsteemi nurgakiviks reservarmee, mida luuakse ajateenistuse läbinud meestest ja naistest. 2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ja 2030. aastaks tõstetakse tegevväelaste arvu 3975 inimeseni ning hoitakse tegevväelaste palk konkurentsivõimelisena.
· Jätkuvad investeeringud riigikaitse suurendamiseks. Selleks renoveeritakse Ämari lennuväli ning arendatakse Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskusi. Jätkatakse kaitseväe harjutusalade ja ladude ehitamist ning ulatuslikku valitsemisala taristu (sh Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskuste) uuendamist. Lisaks rajatakse Tartusse Raadile kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.
"Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on üle kaheksa miljardi euro. Võimete täiendavaks loomiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas läbi viidud kokkuhoiule ja efektiivsusele suunatud reforme. Suur osa riigikaitsele suunatud vahenditest leiab tee Eesti majandusse," seisis veel pressiteates.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Vahur Lauri