Kui riigisekretär Taimar Peterkop augustis terviseameti külmladude raportit esitles, hakkasin uskuma, et kõik ei ole veel kadunud. Olime selleks ajaks oma erikomisjonis vaktsiinide hapuksminemise loo lahti harutamisega juba pikalt tegelenud ja riigisekretäri raport kinnitas meie kahtlusi.

Raport näitas halastamatu selgusega, kui lõdvalt ja süüdimatult asjad Eesti riigis tegelikult käivad. Riigisekretär ütles raporti esitlusel otse välja, et kogenud riigiametnikuna vajus ka temal kõike seda nähes imestusest suu lahti, sest kõik olid lati alt läbi jooksnud. Paistis, et seekord minnakse lõpuni, selgitatakse välja, kes kogu selle jama eest vastutab ja seejärel hakkavad "pead lendama."

Sama meelt olid nii rahvas kui ka meedia. Postimehe juhtkiri rõhutas, et "Uurimine ei tohi raugeda tõdemusse, et vastutus on hajutatud ja juhtunu halbade asjaolude kokkusattumus".

Riigisekretäri komisjon soovitas rahandusministeeriumil hinnata, kellele ja kui suures ulatuses saab esitada kahjunõude terviseameti külmruumide projekteerimis- ja ehitusvigade eest ja pöördus samal ajal ka prokuratuuri poole.

Kobarkäki loojate patud

Lühidalt olid terviseameti kobarkäki loojate patud järgmised.

Projekteerija OÜ Estkonsult ei arvestanud lähteülesandes külmladudele esitatud nõuetega ning ei taganud projekti eri osade ja lahenduste ratsionaalsust ja kokkusobivust, ehitusprojekt ei vastanud ehitusseadusest, ehitusseadustikust ja lähteülesandest tulenevatele nõuetele. Projekteerija ei taganud projekteerimise eri etappides projekti osade ning lahenduste ratsionaalsust ja kokkusobivust.

Peatöövõtja Oma Ehitaja AS ei täitnud terviseameti hoonet ehitades riigihangete alusdokumentides ettenähtud nõudeid ega regulatsioone, ei kontrollinud põhiprojekti vastavust tellija vajadustele, ei taganud projekti eri osade ja lahenduste ratsionaalsust ja kokkusobivust, jättis täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse ega teavitanud ka asjaoludest, mis mõjutasid ehitise vastavust nõuetele.

Ehitusprojekti ekspertiisi teinud J-Inseneribüroo OÜ ei tuvastanud, et ehitusprojekt ei vasta lähteülesandele ja ehitusseadustiku nõuetele, ei hinnanud külmruumide toimivuse tagamise meetmete ega külmruumidele esitatud tehniliste lahenduste ning nende omavahelist sobivust. Omanikujärelevalvet teinud Sweco EST OÜ ei kontrollinud külmruumide ehitusprojekti tehniliste lahenduste sobivust.

Terviseamet ei näidanud külmaladude kasutamisel ilmnenud probleemidele lõpliku lahenduse leidmiseks üles piisavat järjepidevust ega tähelepanu, ei ole hinnanud ega maandanud ravimite nõuetekohase käitlemisega seonduvaid riske, ei ole praktikas pööranud piisavat tähelepanu külmladude temperatuuride jälgimisele, monitoorimissüsteemi logide analüüsile ega monitoorimissüsteemi korrasoleku testimisele.

Terviseamet ei ole kehtestanud ka täpseid ja arusaadavaid külmruumide hoolduse juhiseid, määranud kindlaks külmruumide nõuded ja selleks vajalikke tingimusi. Terviseamet ei ole taganud seadustest ja ravimite hulgimüüjale pandud kohustustest tulenevat kõrgendatud hoolsusnõuet.

Kuigi terviseametile on väljastatud ravimite hulgimüügi tegevusluba, mis tähendab, et kõik tegevused, mis mõjutavad ravimite kvaliteeti, efektiivsust ja ohutust, ning nendega seotud lepingud peavad olema pädeva isiku poolt kontrollitud ja ravimi käitlemisnõuetele vastavalt heaks kiidetud, seda tehtud ei ole.

RKAS, mis ei olnud hoone arendaja ja haldajana külmruumide suhtes ehitustehniliselt piisavalt hoolas ega süvenenud probleemide lahendamisel nende tegelikku olemusse, on võtnud nii projekteerijalt, ehitajalt kui ka ekspertiisi teinud firmadelt küll tööd vastu, kuid ilma pretensioone esitamata, samuti pole ta esitanud ehitajale garantiiperioodil ebakvaliteetse töö eest mingeid nõudeid.

Kobarkäki lugupeetud loojad

Kui keegi arvab, et firmad, mille tööle riigisekretäri komisjon hävitava hinnangu andis, on nurgatagused halturtšikud, siis ta eksib. Kõik on tõsised ja pikaaegse kogemusega ning neid juhivad auväärsed inimesed.

Terviseameti hoone projekteerija OÜ Estkonsult tegutseb 1990. aastatest aastatest ja selle põhitegevuseks on projekteerimine, projektide ekspertiis ning omanikujärelevalve. Firma on nii Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu kui ka Eesti Ehitusteabe Fondi asutajaliige.

Estkonsulti tööde seas on Telekomi büroohoone, Porto Franco, Ülemiste liiklussõlm, Eesti saatkonnad Pekingis ja Vilniuses, Kristiine, Ülemiste ja Tasku keskus, keskkonnamaja ja uus telemaja. Firmat juhib tehnikateaduste doktor, kõrgeima, kaheksanda astme ehitusinsener Ahti Lääne.

Terviseameti hoone valmis ehitanud Oma Ehitaja AS on samuti suurte kogemustega lugupeetud firma. Nende kodulehelt leiab sõnumi: "Head ja korrektset ehitajat on alati raske leida. Oleme kindel partner ehituse ja kinnisvara terviklahenduste elluviimisel. Meie eesmärk on projekteerida ning ehitada oma klientide ootustele ja vajadustele vastavaid ehitisi.".

Ka Oma Ehitaja tööde nimekiri on pikk ja väärikas. Sinna mahuvad nii Rottermanni kvartali hooned, Noblessneri valukoda, Viljandi riigigümnaasium kui ka Narva piiripunkti laiendus. Praegu tegeleb firma Toompeal riigikantselei hoonete renoveerimisega. Ettevõtet juhib mõjuvõimsa Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kauaaegne juht Tiit Kuuli.

Ehitusprojekti ekspertiisi eest vastutav OÜ J-Inseneribüroo on asutatud 2007. aastal eesmärgiga teha omanikujärelevalvet Rotermanni kvartalis asuvate hoonete restaureerimisel ja ehitamisel. J-Inseneribüroo on Riigi Kinnisvara AS-i üks peamisi kliente. Firmat juhib Jaak Sori.

Omanikujärelevalve eest vastutanud Sweco EST OÜ reklaamib ennast sõnadega: "Alati oma klientide parimates huvides" ja täpsustab: "Omanikujärelevalve esindab Tellijat ehitusprotsessis. Omanikujärelevalve eesmärgiks on kindlustada ehitustööde kulgemine vastavalt projektile, ehituslike normide järgimine ning ehituse kvaliteedi tagamine. Tellija esindajana võtame endale nii konsulteerija kui "valvuri" rolli, meile ei jää märkamatuks ükski mittevastavus.". Ka Sweco tööde nimekiri on pikk ja muljet avaldav. Parajasti tegeletakse RKAS-i tellimusel kaitsepolitsei uue majaga.

Miks valitsus alla andis?

Kui esialgu paistis, et "pead hakkavad lendama", siis sügise teises pooles muutus aina ilmsemaks, et valitsus püüab piinlikku asja unustada.

Esimese sammu astus prokuratuur, kelle arvates pole alust riigile enam kui kolme miljoni euro suuruse kahju tekitamise pärast kedagi kriminaalvastutusele võtta.

Valitsuse meelest polnud vajadust ka poliitilist vastutust võtta. Terviseminister Tanel Kiik ütles korduvalt, et jah, olukord on masendav, aga pole mõtet üksteisele ka näpuga näidata. Soss-sepad kes käki kokku keerasid, ei tööta enam ei terviseametis ega Riigi Kinnisvara AS-is.

Selle asemel visati ohvrialtarile sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja terviseameti peadirektor Üllar Lanno. Peaminister Kaja Kallas ütles riigikogus minu päringule vastates, et Lanno on juba vastutuse võtnud.

Läinud nädalal pani valitsus asjale lõpuks rasvase punkti ja teatas, et terviseameti külmlaos tekkinud kobarkäki eest ei pea mitte ükski riigiametnik ega ettevõte vastutama. Põhjuseks toodi soov vältida riigiasutuste omavahelist kahjunõuete esitamist ja edasisi kohtuvaidlusi.

Aga on ka teine võimalus. Vahest on küsimus hoopis selles, et valitsus ei taha minna tülli mõne väga mõjuvõimsa inimese ja organisatsiooniga?

Asjaolu, et terviseameti õnnetu hoone projekteeris Keskerakonna pikaaegse peasekretäri Mihhail Korbi kaaslane Ilona Taimur, pole siinkohal ilmselt kõige olulisem. Tähelepanuväärne on see, kelle firma õnnetu hoone ehitas. Selleks on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kauaaegne juht, ühtaegu ka Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees, Reformierakonna üks sponsoritest Tiit Kuuli.

Oma Ehituse juht Kaido Fridolin on juba väljendanud üllatust, et kobarkäkki nendega seostatakse. Nemad ehitasid ju terviseametile maja vastavalt Riigi Kinnisvara AS-i projektdokumentatsioonile, selle maja garantiiaeg on ammuilma möödas, pealegi pole tellija varem neile ühtegi pretensiooni esitanud.

Tõepoolest, terviseameti hoone põhiprojekti koostas Estkonsult, kuid külmlao ehitamise nõuet seal veel polnud. Külmlao nõue ilmus alles siis, kui ehitamine täie hooga käis ja ehitaja samal ajal tööprojekti koostas. Just sel ajal avastasid Riigi Kinnisvara AS ja terviseameti soss-sepad, et hoonesse on vaja ehitada ka 24/7 toimivad külmlaod. Just nende juhendamisel leiti kiiruga Hiina päritoluga külmutusseadmed, mis mitte üksnes ei vastanud kehtivatele nõuetele, vaid mida poleks tohtinud tol ajal isegi müüa.

Niisiis püüab valitsus vältida, et inimesed näeksid riigiametites valitsevat ebakompetentsust ja kuritegelikku lohakust. Kõik see oleks liiga valus vaadata ja kuulata.

Mis juhtub siis, kui terviseameti juhid hakkavad rääkima, et põrandaküttega külmladu on vaid üks apsakas, hoones on neid hulgi, nii et seda võib lausa kilplaste lossiks kutsuda? Mis juhtub siis, kui ka projekteerija, ehitaja ja ekspertiisi tegija hakkavad rääkima, kui süüdimatult riigi esindajad tegutsesid?

Muuseas, Riigi Kinnisvara AS-i ja terviseameti soss-seppade nimesid, kes nüüdseks on jõudnud rõõmsalt uutele jahimaadele lennata, ei tea me kahjuks praeguseni. Kahjuks ei tea me sedagi, milline on olnud terviseameti toonase peadirektori Tiiu Aro ja RKAS-i peadirektori Urmas Somelari panus kobarkäki sigitamisel.

Enne kui me kõigest sellest üksipulgi ja avameelselt ei räägi, pole lootustki, et asjad tulevikus teistmoodi hakkaksid käima.