Terviseameti hoones, kus asub vaktsiinide ja ravimite jaoks kolm külmladu, tekkis jaanipühade ajal, mil inimesi tööl polnud, rike, mille käigus tõusis külmladude temperatuur lubatust palju kõrgemaks. Topeltsüsteemid, mis pidanuksid teavitama temperatuuritõusust nii terviseametit kui ka hoone omanikku, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS), vedasid alt, nii et kumbki süsteem automaatset häireteadet välja ei saatnud.

Temperatuur hakkas ladudes tõusma pikalt kestnud kuumalaine tõttu 22. juunist, ent kuna vahepeale jäid pühad, mil inimesi tööl polnud, avastas temperatuuritõusu üks töötaja alles 25. juuni hommikul. Selleks ajaks oli ruumides, kus peab olema temperatuur 2 - 8 kraadi, jõudnud tõusta juba umbes 15 kraadini.

"Mingil seni teadmata põhjusel ei toiminud kummagi asutuse teavitussüsteemid. Ei terviseamet ega RKAS saanud teadet, et süsteem on läinud normist välja," kommenteeris tervise- ja tööminister Tanel Kiik pressikonverentsil. 

"25. juuni hommikul tuvastas töötaja, et kaks ruumi kolmest on kõrgema temperatuuriga, kui lubatud. Ruumides oli temperatuur tõusnud vaikselt alates 22. juunist. Mingil põhjusel alarmsüsteemid ei käivitunud, mis sellisest temperatuuritõsust teada annavad," ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Ta lisas, et vähemalt 100 000 doosi vaktsiine ja ravimeid on seetõttu kasutuskõlbmatud. Lisaks 68 000 doosile AstraZeneca vaktsiinile, mis ootas teistele riikidele annetamist, läksid raisku ka sünnitusmajades kasutusel olevad vaktsiinid, näiteks rotaviiruse ja lastehalvatuse vastu.

"Sünnitusmajadel võib olla lühiajaliselt probleeme neid vaktsiine saada," möönis Härma.

Terviseamet otsib seetõttu võimalusi, et vaid paaripäevase varuga vaktsiinidele kähku asendust leida.

Kaks riket jutti

Ehkki 22. juunil alguse saanud rike kergitas temperatuuri külmladudes lubamatu 15 kraadini, ei jäänud see süsteemi ainsaks rikkeks.

Pärast seda, kui tehnik süsteemi 25. juunil üle käis vaatamas ning temperatuur saadi ladudes tagasi normtemperatuurile, hakkas temperatuur ööl vastu 26. juunit laos taas kerkima. Seekord aga saatis süsteem selle kohta häire ning olukord fikseeriti hetkel, kui temperatuur oli kerkinud üheksa kraadini.

Ladudes oli vaktsiine ja ravimeid hinnanguliselt kolme miljoni euro ulatuses, sellest kindlalt läks ravimeid raisku 1,15 miljoni euro eest. Ülejäänud kahju on alles tootjatega läbirääkmistel väljaselgitamisel, seni on temperatuuritõusu läbi teinud vaktsiinid karantiinis.

"Osa tootjaist on juba öelnud, et see pole oluline mõju vaktsiini säilimisele. Ootame, kas mõni neist siiski on kasutuskõlblik, hetkel lõplikku teadmist selle kotha ei ole," ütles Härma. "Hetkel on kõik kolm ruumi töökorras, neid jälgitakse. Karantiinis ehk hävitamisele minevad vaktsiinid on ka seal. Inimesteni ei jõua temperatuurikõikumise läbi teinud vaktsiinid."

Laos olevad ravimid ja vaktsiinid olid kindlustatud, ent terviseameti omavastutusemäär on kümme protsenti. Seega sõltuvalt lõplikust kahjust, mis jääb ilmselt 1,15 ja kolme miljoni euro vahele, tuleb terviseametil katta ilmselt 115 000- kuni 300 000-eurone kahju vahemik.

Kiik kinnitas, et COVID-19 vastane vaktsineerimine jätkub plaanikohaselt, sest neid vaktsiine hoiustatakse valdavalt hulgimüüjast koostööpartneri ja tervishoiuasutuste juures.

Samuti on välistatud, et temperatuurikõikumise läbi teinud vaktsiinid terviseameti ladudest välja oleksid saanud liikuda.

Uurimist viib läbi sõltumatu komisjon

Terviseamet ja Riigi Kinnisvara AS algatasid asjaolude selgitamiseks uurimised.

Ühtlasi tegi Kiik riigisekretär Taimar Peterkopile ettepaneku moodustada juhtunu täpsemate asjaolude selgitamiseks komisjon, kuhu kaasatakse kõik seotud osapooled ja vajalikke eksperte väljastpoolt, samuti riigikontrolör.

Härma sõnul langes kokku mitu ebasoodsat asjaolu, mis viisid vaktsiinide riknemiseni.

"Kindlasti vaatame üle terviseametisisesed protseduurid ja tõhustame kesklao temperatuurinäitude seiret. Tagame, et kõik inimesteni jõudvad vaktsiinid ja muud ravimid on kvaliteetsed ja ohutud," ütles Härma.

"Esiteks valitses Eestis tavapärasest pikemal perioodil suur kuumus, mis pani jahutussüsteemid tavapärasest suurema koormuse alla. Teiseks tõrkusid dubleeritud automaatsed teavitussüsteemid. Sellised juhtumid on lubamatud ning selgitame koos terviseametiga, mis selleni viis ning tegeleme sellega, et sellised olukorrad tulevikus välistada," ütles Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin.

Jahutussüsteemid, mis koos teavitussüsteemiga alt vedasid, on RKAS-i hallatava hoone osad. Milline lüli täpselt alt vedas, et topeltsüsteemid kumbki vajalikku teavitust temperatuurihälbest ei saatnud, asutaksegi nüüd välja selgitama.

Seni on välistatud nii kellegi pahatahlikkus kui ka elektrikatkestus. Et aga pikad kuumalained ei pruugi jääda erandiks, tuleb valmistuda edaspidi sellisteks juhtudeks, et need välistada.

Lanno ütles, et algatas 25. juunil teenistusliku järelevalve kõigi süsteemide ja protsesside üle, mis terviseameti majas on.

"Meil oli kolmekordne kontrollsüsteem. Elektrikatkestus oli viimane ahel, mis oli ka ära testitud, mis peaks andma teate, kui midagi juhtub. Mingi ebakõla siin sees oli," ütles Lanno.

"Terviseamet ruumid läbivad põhjaliku kontrolli ja vajadusel ümberehituse," lisas Härma.

"Juhtum on äärmiselt tõsine," möönis Kiik.

Lanno lubas, et kui kui uurimise tulemusel peaks selguma, et terviseamet on jätnud midagi tegemata või olnud milleski hooletu, on tema valmis võtma vastutuse.

"Tegemist on ikkagi terviseameti ravimilaoga; kui kellelgi tuleb vastutada, siis terviseameti juhil," põhjendas Lanno.

Annetamisele läheb 900 000 doosi AstraZeneca vaktsiini

Eesti on lubanud teistele riikidele annetada 900 000 doosi AstraZeneca vaktsiini. Seega on hukka läinud 68 000 doosi vaid väike osa sellest kogusest. Ent ka need tuleb asendada.

"Neljapäeval on kindlasti valitsuse päevakorras, kas asendame veel tootmata vaktsiinidega raiskuläinud vaktsiinid," ütles Kiik.

Kiik ütles, et enamik sellest 900 000 vaktsiinist, mis Eesti eelostulepinguga on omale taganud, on veel tootmata. Kuupäevi, mis ajal vaktsiinid annetada tuleb, pole veel detailselt kokku lepitud, ent see peaks jääma tänavu teise poolaastasse, vastavalt vaktsiinitootja tootmisvõimsusele.