Eksperdi hinnangul oli terviseameti lao juhtumi taga puudulik kommunikatsioon
Terviseameti selgitusel vähenes kontroll külmladudes tehniliste probleemide kõrval ka sisekontrollist loobumise tõttu. Külmutustehnoloogia asjatundjate hinnangul on intsident põhjustaud pigem puudulikust kommunikatsioonist, mitte tehnoloogiast.
Terviseamet läkitas kolmapäeva hommikul teele vaktsiinilaadungi Ukrainasse. See väljus küll partnerlaost, sest riknenud kraam on laos, kus temperatuur juunis käest läks ja seda pole mõtet enne hävitamist mujale paigutada. Kahju on kolme miljoni euro kandis, kuid suhtlus kindlustusega on alles pooleli, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Terviseameti juht Üllar Lanno näitas kolmapäeval pressikonverentsil temperatuurikõveraid ja selgitas, et isegi kolm üksteist dubleerivat hoiatussüsteemi ei toiminud, mõnel juhul ei olnud need ka vajalikul moel seadistatud.
"Usaldati seda tehnilist teavitussüsteemi liigselt palju ja samal ajal ka see inimlik, visuaalne kontroll, mis oleks ka selle välja toonud, jäi sellel hetkel ära, kui temperatuur hakkas üle normi tõusma," rääkis ta.
Lanno tõi peamiste riskidena aga välja terviseameti maja omaniku Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi projekteerimise ja haldamisega seotud hädad. Lisaks ravimiametile menetleb külmalao juhtumit tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, kaasatud on veel riigikontroll ning riigikantselei.
Ravimiamet on varem ladu kontrollinud ja juhtinud tähelepanu parandamist vajavatele kohtadele.
"Tõenäoliselt on ka vaja vaadata kahte aspekti terviseameti enda töökorralduses. Üks nendest on terviseameti enda kvaliteedijuhtimissüsteem, mis on lakanud töötamast 2018, mis haaras ka ravimilao toona enda sisse," rääkis Lanno.
Külmaseadmete moodne õppelabor Tallinna tööstushariduskeskuses koolitab spetsialiste, keda Eestis üha rohkem vaja. Riknenud vaktsiinide raha eest saaks pea kümme sellist kalli tehnikaga õppeklassi.
Õppejõud ja Eesti Külmaliidu tegevjuht Riho Pilv jälgis terviseameti pressikonverentsi suure tähelepanuga, sest kaalul on sektori maine. Temale jäi mulje, et häda on peamiselt teavituse ja vastutusega.
"Erasektoris ka näiteks tehnohoolde gruppide ja ka tellijapoolne läbisaamine peab olema hea. Ja teavitamised mitte läbi kolmanda-neljanda, nagu laste telefoniga, kus info võib muutuda, vaid praeguste seadmetega on võimalik anda teavet edasi mitmel moel," selgitas Pilv.
Ekspert rõhutas, et tänapäeva tehnika taha terviseameti vajaduste rahuldamine kuidagi ei jää, oleks vaid läbimõeldud projekt.
"Nii tähtsad objektid ja nii tähtsad jahutussüsteemid peaksid olema ikka dubleeritud, et kui ühega midagi juhtub, hakkab teine tööle, et ei tuleks siis miljonitega suuri kaotusi nagu praegu oli," ütles Pilv.
Toimetaja: Merili Nael