Oleme ühiskonnana elanud tervisekriisis nüüd juba kaks aastat. Depressiooni all kannatab eelkõige ühiskonna kõige haavatavam osa - noored. Selle valdkonna valusaim probleem on noorte enesetapud.

"Pealtnägija" uuris seda probleemi kolme ema näitel, kes on oma lapse kaotanud.

Heldin, Sigrid ja Miikael olid lapsena rõõmsameelsed ja perspektiivikad. Kasvades hakkas Heldin huvituma fotograafiast ja unistas piloodi ametist. Sigrid fännas võimlemist ja tegeles kirglikult hobuste ning ratsutamisega. Blondid kiharad ja hea huumorisoon viisid Miikaeli 13-aastaselt isegi lastefilmi "Väikelinna detektiivid". Ent teismeeas tabasid kõiki vaimsed raskused, näiteks Miikaelil algasid mured vaimse tervisega pärast esimese armastuse purunemist.

"Ega noored ei tea ju mis nende tunnetega peale hakata. Aga muidugi on olemas igasugused Google´id ja AskFmid ja igasuguseid asju seal soovitati, mis ei ole muidugi tervislikud ja siis tal tekkiski mingi sisemine valu. Tagantjärgi ma sain teada, mille ajendil ta hakkas ennast vigastama, et seda sisemist psühholoogilist valu leevendada füüsilise valuga. Me hakkasime otsima psühholoogi, sest ma teadsin, et see käitumine ei ole okei," rääkis Miikaeli ema Heivika Aasamets-Ainla.

Heldini lugu on hoopis eriline. Kuigi koolikiusamise all kannatas ta juba algklassides, eskaleerusid tema probleemid, kui ta tegi oma versiooni tuntud poploost ja postitas selle veebi. Ootamatult sai sellest klipist äraspidine sensatsioon, mis levis kulutulena noorte seas üle Eesti ja mille tõttu teda tunti isegi tänaval ära. Heldinit narriti ja mõnitati ja asi läks koguni füüsilise vägivallani.

"Kõik hoidsid eemale temast ja teda kogu aeg hõigati koolis, et nii nooremad õpilased kui ka vanemad õpilased, kellega Heldin tegelikult üldse kokku ei puutunud. Ja see oli viiendas või kuuendas klassis, kui oli mingi klassiüritus klassivanema pool, siis oli terve klass kutsutud, välja arvatud Heldin," ütles Heldini ema Irma Nool.

Kui nii Miikael kui Heldin sattusid meeleoluhäirete tõttu arstide ja psühholoogide juurde ja Heldin oli isegi kahel korral ravil ka psühhiaatriahaiglas, siis Sigridi puhul nii selgeid ohu märke ei olnud. Tagantjärgi teatakse et, Sigridil olid mured seoses sõbrannade vaheliste suhetega. 

"On väga raske vahet teha, kui 15-aastane mõnikord oma viha tujus või emotsiooniga virutab pauguga ukse kinni, et kas laps on depressioonis või on tal pubekaiga, Aga ühtegi sellist märki, mis oleks viidanud, et ta tahaks endalt elu võtta, ei osanud küll keegi meist näha. Tegelikult teadsid mõned tema sõbrad, et tal on probleem sõbrannadega, aga sõpru ei reedeta, ehk see jäi sõprade vahele," lausus Sigridi ema Irene Salumets.

Erinevatel põhjusel jõudsid 15-aastane Sigrid, 17-aastane Miikael ja 19-aastane Heldin enda sees sellisesse tupikusse, et nad nägid vaid ühte lõplikku teed. 

Sigridi ema Irene Salumets meenutas, et sai Sigridilt hüvastijätukirja 2018. aasta 18. mail.

"See päev on hästi meeles, sest see oli üks väheseid kordi, kui ta tuli koju ja ta oli tujust ära õhtul. Ma küsisin, et mis mure. Aga nagu talle kombeks, et ei, tegelikult on kõik hästi, et probleemid on sõbrannadega. Läks natuke aega mööda, ta tuli oma toast välja, tundus, et tal on tuju parem ja kuna tal oli tulemas sünnipäev, mille jaoks me tegime ettevalmistusi, siis hakkasime koristama, koristasime koos elamise ära. Kella kahe paiku ma ärkasin üles mingil põhusel ja nägin, et telefon vilkus. Sõnum oli tulnud. Alguses unise peaga vaatasid, et Sigrid on saatnud, mõtlesin, et tal vahel, kui ta on väga väsinud, siis ta kirjutab et empsu ära aja mind täna üles, et ma ei lähe kooli. Aga paraku seekord oli see hüvastijätukiri. Selle sisuks oli, et "emme ära nuta, ära nuta. Mul on nüüd hea, mul ei ole paha enam. Sa oled imeline ema ja mul on ka nüüd väga hea olla", meenutas Salumets. 

Miikaeli ema Heivika Aasamets-Ainla jaoks toimus traagiline sündmus 2018. aasta 12. augustil.

"Miikael pidi too öö olema tööl tegelikult, aga ta sai ühe sõnumi, mis ei olnud tegelikult talle mõeldud, aga kogemata sai. Et üks pidu on kusagil ja ta tahtis ka seal peol osaleda, sest seal osales ka üks tütarlaps, kes talle väga südamelähedane oli ja siis ta läks sellele peole. Ta jäi õue nende kohtumispaika ootama tüdrukut ja siis seal see siis juhtuski. Kuna ootusaeg läks väga pikaks. Tegelikult Miikael ei läinud sinna, mina ütlen, surema. Tal ei olnud plaan minna sinna, et endalt elu võtta, vaid tal oli plaan kokku saada, üks tore õhtu veeta. Me tegelikult ei tea, mis juhtus see öö, aga midagi tema sees juhtus," rääkis Aasamets-Ainla.

Heldini ema Irma Nool meenutas samuti valusat päeva. "See oli eelmine aasta, mõned päevad enne jaanipäeva. Kuna tal oli selline hästi välja kujunenud depressioon juba, et siis kuna tal oli suhteid raske luua ja tal oli üks noormees, kes oli Belgiast pärit, siis temaga ta suhtles ja siis see noormees saatis talle sõnumi, et ta ei soovi tegelikult suhet. Et kuna ta ei soovi kellelegi haiget teha, ta teab, et ta teeb suhtes haiget. See oli Heldinile selline viimane piisk karikasse," sõnas Nool.

Tervise Arengu Instituudi uuring ütleb, et iga viies 13- kuni 15-aastane noor on aasta jooksul mõelnud enesetapule. Maailma Terviseorganisatsioon lisab, et Eesti on maailmas noorte suitsiidide seas esirinnas.

Eelmisel aasta suri enesetapu tõttu 15 noort, aga eriti alarmeeriv on, kui palju on tõusnud katsete arv – kui 2019. aastal sattus Tallinna lastehaiglasse suitsiidikatse tõttu 35 kuni 19-aastast noort, siis sellel aastal novembri seisuga juba 123. Seda on pea neli korda rohkem kui vaid kaks aastat tagasi ehk 10-15 juhtumit kuus on saanud tavapäraseks.

"Noored on hädas, neil ei ole tuge. Nad ei oska ise oma olukordi lahendada ja täiskasvanud ei ole õigel ajal nende kõrval. Ja muidugi ka ootused, mida ühiskond tihti justkui seab, et igal ajahetkel peab olema kõige parem," ütles psühhiaater Anne Kleinberg.

Kleinbergi sõnul on koroonapandeemia mõju noorte suhtele ja vaimsele tervisele on laastav.

"Sõprussuhted, igapäevane koolirütm, õppimise rahu on kõik laiali lagunenud. Ja kui sellele veel lisandub see, et keegi ei oska sind selles olukorras toetada, kas ei märgata, või arvatakse, et küllap sa saad veel hakkama või sa oledki juba eelnevalt millegi pärast kurvaks jäänud ja see on lihtsalt lisaraskus sulle, siis see võibki noorel inimesel, kes on oma arengu tõttu väga impulsiivne, tekkida meeleheide, et nüüd on kõik, ma enam ei oska siit edasi minna," rääkis Kleinberg.

Sigridi ema Irene Salumets märkis, et noorte enesetapud on teema, mis vanasti tundus tabu, aga millest tegelikult tuleb rääkida. "Kahjuks meie ka ei rääkinud sellest. Oleks ma sellest kodus rääkinud, et mis see endaga kaasa toob, panna ka laps mõtlema sellele, mis see toob tema vanematele, sõpradele. Või üldse, 15-aastase lapse mure ei saa olla lahendamatu. Kõik on lahendatavad," rääkis Salumets.

Anne Kleinbergi sõnul peaks lapsevanemad aru saama, mis lapsel raskel hetkel vajaka jääb.

Tagantjärgi tarkusega ütlevad emad kui ühest suust, et lapsi tuleb kuulata, sisetunnet usaldada ja abi otsida kohe. Abi kättesaadavus Eestis on muidugi omaette pikem teema. Kusjuures nagu emad Heivika, Irma ja Irene kogesid, seda tuge vajavad ka leinavad vanemad. 

Muidu traagilise juures on ka väike rõõmusäde. Emad eesotsas Heivikaga lõid Facebooki grupi: "Taevalapsed: kaotus läbi suitsiidi", mis koondab vanemaid ja täidab justkui seni puudunud kogemusnõustamise lünga ning aitab eluga edasi minna. Tänaseks on seal 22 vanemat. 

"Hiljaaegu oli just see, et üks vanem kirjutas, et ta ei suuda rõõmu enam tunda, et kuidas teistega on. Ja siis ma kirjutasingi, et  kas ma olen halb ema, aga tegelikult ma tunnen täna rõõmu. Muidugi mul kasvavad kodus väga armsad pea kolmeseks saavad kaksikud, kes sündisid täpselt üheksa kuud pärast Sigridi surma ja mul on ääretult toetav ja armastav kaasa," sõnas Sigridi ema Irene Salumets.

Heldini ema Irma Nool ütles, et see tugigrupp oma kogemustega annab jõudu edasi elamiseks.

Saskia Alusalu märkis, et loo tegemisest jäid tema jaoks kõlama mõned eriti olulised hetked.

"Esiteks, me kõik saame olla rohkem inimesed, võtta aega, et olla üksteise jaoks päriselt olemas. Teiseks, isegi kui vahel tundub, et mitte keegi ei mõista ja sa oled oma muredega üksi, siis kusagil leidub kindlasti keegi kes juba sel ajal või mõne aja pärast mõistab ja kellega saab jagada. Kolmandaks. Kõik emad kordasid seda sama ideed, et elada tuleb just täna ja praegu, mitte üksnes tuleviku nimel," rääkis Alusalu.

Kõik loo asjaosalised soovitavad veelkord rõhutada, et alati on lahendus ja keegi, kes on valmis sinu mure ära kuulama. Olgu selleks ema, isa, vanavanem, õpetaja või mõni sõber.