Tallinna loomaaia uus troopikamaja sai katuse alla

Foto: ERR

Tallinna loomaaias peeti kolmapäeval sarikapidu, sest troopilise vihmametsa hoone sai katusele alla. Ehitus lõppeb järgmisel aastal ja suurt kolimist oodata ei ole, sest vihmametsa asukaid praegu Tallinna loomaaias ei ole.

Kolmapäeval sai pooleli olevas troopilise vihmametsa hoones vaid aimata, kuhu tuleb bassein mänguhimuliste saarmaste jaoks ja kus leiavad endale sobiva rippumispaiga lendkoerad. Tallinna loomaia direktori Tiit Marani sõnul on tegu nii ehitajatele kui ka loomaaiale väljakutseid pakkuva rajatisega.

"Sellelaadset ekspositsiooni, kus suur osa loomadest liigub vabalt ringi, meil ei ole enne olnud. Mujal maailmas on seda olnud ja meil on väga-väga palju õppida.," ütles Maran.

"Kui me prooviksime leida selle tüübilist vihmametsa, siis tuleb meil minna kas Tšehhi, Saksamaale, Taani, Hollandisse ja kahtlustan, et lähemalt me neid ei leiaks," lisas ta.

Praegustest loomaaia asukatest kolib vihmametsamajja vaid kalakass, aga kindlasti tuuakse sinna elama kummalise välimusega väikekiskja binturong, lendkoer, silekarv saarmad, aga ka roomajaid ja kahepaikseid, linde ja putukaid.

Loomade toomine Eestisse on võrreldes varasema ajaga muutunud hüppeliselt keerulisemaks.

"Kõik see, mis on seotud transpordiga, on läinud väga keeruliseks, lennuliine on vähe, mis tahavad loomi peale võtta ja transport on läinud määramatult kallimaks," sõnas Maran.

Kõigist raskustest hoolimata maja tühjaks ei jää, sest loomaaed andis oma soovidest juba mitme aasta eest teada. Aga miks ikkagi langes valik just Kagu-Aasia, mitte märksa tuntuma Amazonase vihmametsa ekspositsiooni rajamiseks?

"See idee hakkas liikuma aastal 2016 ja sel ajal olid ilmselgelt Kagu-Aasia vihmametsad üks kriisikohti elurikkuse kaitse suhtes. Tänapäeval on olukord teistsugune, öelda, kus ei ole kriisikohta, on väga raske," lausus Maran.

Just keskkonnakriisile loodetaksegi vihmametsa abil tähelepanu juhtida, näiteks selgitada õlipalmi kasvatusega kaasnevaid probleeme.

2023. aasta kevadel saab näiteks vihmametsa kohvikus kohvi juua ja kui lendkoera tegevused enam ei huvita, siis on kõigil suurepärane võimalus vaadata, mis toimub tiigriorus.

Nii kaua tuleb troopiliste asukate nägemist oodata väga lihtsalt põhjusel - nii taimed kui ka loomad peavad uue kohaga harjuma. Maran lisab, et ka looduses kulub tervikliku ökosüsteemi välja kujunemiseks aega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: