Kui Lõuna-Aafrika Vabariigis on omikroni tüvega nakatumiste tõus tänaseks pidurdunud, siis Euroopas on erakordselt kiire levikuga omikroni tüve laine alles alguses. Eestist kõrgema vaktsineeritusega põhjamaades on mõne nädalaga ületatud kõik varasemad nakatumisrekordid.

"Inglaste arvud näitavad, eriti suurlinnades, et omikroni juhtude arv suureneb kahekordselt iga päevaga või isegi vähema ajaga, ehk kümne päevaga võib ta tuhandekordistuda. Ülikiire nakatumise tõus Inglismaal, Taanis, aga me ei tea, kas seal kordub Lõuna-Aafrika stsenaarium ehk tõus pidurdub, või ta läheb üle sõna otseses mõttes enneolematutele tasemetele, mida me varasemalt näinud ei ole," ütleb Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits.

Positiivne on, et mitte kuskil pole omikron kaasa toonud surmade arvu järsku kasvu. Ka haiglakoormuse kasvuga Euroopa veel ei maadle.

"Me praegu näeme kõikides nendes kolmes riigis, et omikroniga on nakatunud enamasti noorte grupp, need on teismelisest kuni 30. eluaastani, aga me ei tea, kas see on tüve loomulik omadus või tuleneb see sellest, et vanemates gruppides on parem vaktsineeritus ja immuunkaitse või on see lihtsalt laine algus, mis on tüüpiliselt olnud seotud nooremate inimestega. Järjekordselt, meil on puudu paar nädalat, et saada õige vastus. Kahjuks ei ole kindel, et meil paar nädalat on aega oodata, enne kui see vastus tuleb," tõdeb Merits.

Omikroni tüvi on jõudnud ka Eestisse ning ei levi enam vaid välismaalt tulijate seas, vaid tekitab juba ka riigisiseseid koldeid. Üks sellistest näidetest on Tartus asuv Karlova kool, kus omikroni tüve leviku tõttu saadeti kogu kool mõneks ajaks distantsõppele.

Just Tartus tekkisid Eesti esimesed omikroni kolded – uue tüvega nakatunud on käinud seal nii sulgpallivõistlusel kui ka Pauluse kiriku jõulukontserdil.

Kui Karlova koolipere istub omikroni ehmatusega kodus, siis samal ajal planeerivad paljud ettevõtted oma jõulupidusid. Tartu Ülikooli kohvikus oli sel nädalavahetusel igal õhtul korraga majas ligi 200 inimest.

"Palju üritusi toimub, kuna meil on turvaliselt üheksa erinevat ruumi. Inimesed saavad oma seltskonnaga olla, alates kümnest kuni sajani välja või siis kasvõi võtta terve korrus või maja. Meil on ikka ka ansamblite ja bändidega pidusid, näiteks nüüdki on Curly Strings tulemas. Sellist tantsu ja tõsist pidu on ikka õnneks küll," ütleb Ülikooli kohviku perenaine Rete Kustassoo.

Eestis tunduvad asutused jagunevat kaheks: osa jätavad suurema peo ära ja saavad väiksel jõululõunal kokku vaid igapäevaste töökaaslastega, teised peavad ikkagi suurema peo, ent kontrollides vaktsiinipassi ja tehes kiirteste. Viimase variandi valis näiteks IT-ettevõte Playtech.

"Kõik need inimesed, kes peole tulevad, saavad osaleda ainult, kui on vaktsineeritud või on läbipõdemistõend. Kindlasti palume kõigil teha enne pidu kiirtestid, aga et inimene teeks kiirtesti pigem samal päeval, et ikkagi minimeerida neid riske," kirjeldab Playtechi kommunikatsiooni- ja brändijuht Kärt Kaasik.

Just jõulupeolt sai alguse näiteks Norra omikroni puhang, kui Oslos tuvastati uus tüvi pooltel 120 jõululõunal osalenuist, kes kõik olid vaktsineeritud.

Playtech pidas jõulupidu reedel ERM-is, kuhu tuli kokku töötajaid koos kaaslasega pea 500.

"Ma ei saa arstina seda heaks kiita. Tõepoolest, riskid haiguse levikuks on sellisel üritusel suured. Teistpidi, me kõik saame aru, et ei ole võimalik elada eraklikult üks aasta, kolm aastat, viis aastat, kümme aastat, seega kindlasti ma ei taha öelda, et inimesed peaksid oma sotsiaalse elu katkestama," lisab Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst, teadusnõukoja liige Pilleriin Soodla.

"Kui me vaatame protsente, kui palju inimesi käib kontoris tööl, siis 80 protsenti on kodukontoris. Me näeme, et inimesed väga igatsevad sotsiaalseid üritusi, sotsiaalset kontakti. Kasvõi seetõttu, et sa oma tiimiliikmeid ei ole võib-olla kuid näinud," ütleb Playtechi kommunikatsiooni- ja brändijuht Kärt Kaasik.

Teadusnõukoda soovitab suuremate gruppidega tähistada pühi välitingimustes. Just nii, Aparaaditehase hoovis pidas jõulupidu ka Tartu Ülikooli kliinikumi pere, kes ju pandeemiat ilmselt kõige lähemalt tunneb.

Ülikooli kohvikus on pea pooled algselt huvi tundnutest lõpuks peo ikkagi ära jätnud. Samas on kasvanud nende arv, kes tellivad sealt toitlustuse oma ruumidesse, kus koroonapassi ja kellaajapiirangut nii karmilt järgima ei pea.

"On ka neid, kes väga-väga küsivad üle, et kas me desinfitseerime, kas meil kontrollitakse passe, kas on teenindajad maskidega. Alles siis, kui me oleme kõik ära kinnitanud, julgevad tulla, ja tulevad rõõmuga. Aga palju on ikkagi äraütlemisi tulnud," tõdeb Rete Kustassoo.

Et haigestumine on tõusuteel, on tänaseks kindel. Kui palju pühadeaeg nakatumise tõusu süvendab, eksperdid ennustada ei julge. Ühelt poolt on kogunemisi rohkem, teisalt võib koolivaheaja tõttu olla laste seas nakatumine aeglasem.

Kui avalikes kohtades piirab rajumat pidu praegu kella 23 piirang, siis aastavahetuse kaheks õhtuks võttis valitsus selle maha.

"Epidemioloogia ja meditsiini seisukohalt ei tea viirus, et tegemist on aastavahetusega ja me võiks teha erisusi. See on poliitiline otsus, kuidas Eesti riik seda teeb. Me tõepoolest teadusnõukojas arvame, et see võib mingisuguse haigestumise tõusu kaasa tuua, see on paratamatu, aga kui ulatuslik see on, seda me ei tea," ütleb Pilleriin Soodla.

Meritsa hinnangul võib omikron olla Eestis domineeriv viirustüvi hiljemalt jaanuari keskpaigaks. Kuigi omikroni sümptomid tunduvad seniste andmete järgi delta tüvest leebemad, ei tähenda see, et uus tüvi ohutum oleks.

"Ekspertide mure on laias laastus selles, et kui laine läheb väga järsult ja kiiresti üles, nagu ta tundub Inglismaal ja Taanis minevat, siis nakatumisnäitajad võivad jõuda väga kiiresti üles ja viirus jõuab väga kergesti inimesteni, kellel on kehv immuunkaitse. Ja isegi, kui ta on pehmeloomulisem, tekib kuuks-kaheks väga lühiajaline väga suur koormus haiglaravile ja tõenäoliselt haigestuvad ka paljud meditsiinitöötajad," kirjeldab Andres Merits.

Eesti täiskasvanutest on saanud kaks kaitsesüsti 70 protsenti, 60- ja vanemaealistest on vaktsineerimiskuuri läbinud 73 protsenti.

"Tõhustusdooside ülikiire manustamine on tõenäoliselt viiruse pidurdamiseks kõige olulisem, aga viiruse tekitatud kahju kõige olulisem pidurdaja on kahtlemata inimeste, kellel puudub immuunkaitse, eelkõige 60+, ülikiire vaktsineerimine," rõhutab Merits.
.
Kaks vaktsiinidoosi on kõigist Eesti elanikest saanud 61 protsenti ja tõhustusdoosi 19 protsenti.