Soomes otsustavad praegu koroonameetmete üle kohalikud regionaalametid, aga kui olukord läheb eriti hulluks, saab valitsus nii-öelda hädapidurit tõmmata ja kehtestada üleriigilisi piiranguid.

Praegu on valitsuse otsustada piiriületust ja restorane puudutavad meetmed, kohapeal saab kehtestada näiteks kogunemispiiranguid või meetmeid koolidele.

Soome rahvastiku- ja sotsiaalteenuste minister Krista Kiuru nõudis eelmisel nädalal jõuliselt, et hädapidur tuleb viivitamatult kasutusele võtta ja vaktsineerimise edendamiseks lausa kaitsejõud kaasata. Karme piiranguid on nõudnud ka Helsingi linnapea ja ka pealinna piirkonna arstid. 

Kesk-Soome piirkonna juhtiv ülemarst Juha Paloneva soovitas seepeale säilitada külma pead ja mitte tekitada paanikat.

Nädalavahetusel avaldasid paljud arstid ja ka pensionile jäänud meditsiinitöötajad valmisolekut kasvõi ilma rahata, talgukorras tõhustusdooside tegemisel appi tulla.

Nakatumiste arv on Soomes viimasel ajal kasvanud ja minister Kiuru on mures. Novembris muutis Soome tema ettepanekul vaktsineerimisstrateegia eesmärki: kui seni oli peamine haiglate ülekoormuse ja surmade ennetamine, siis nüüd on eesmärk ka nakatumise vähendamine. Soome terviseamet (THL) kritiseeris muudatust, märkides, et nakatumise vähendamise eesmärgiks seadmine ei ole mõistlik.

Kiuru nõuab muuhulgas Soome piiridel negatiivse testinõude kehtestamist. Peaminister Sanna Marin esitas eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogul seisukohta, et riigid võiksid ka Euroopa Liidu ja Schengeni ala sisepiiridel erimeetmeid kehtestada.

Nii Helsingi Ülikooli professor Olli Vapalahti kui ka Helsingi piirkonna haigla tegevjuhi Markku Mäkijärvi hinnangul ei ole omikroni tüve peatamine piiridel realistlik, seda enam, et Soome pealinna piirkonnas oli juba nädalavahetusel omikroni tüvi nakatumiste puhul ülekaalus. Marin ütles pühapäeval ajakirjanike küsimustele vastates, et valitsus kuulab ära asjatundjate arvamused ja ettepanekud, sest kõigeks ei jätku ressurssi, prioriteedid tuleb paika panna.

"Kas tähtsam on vaktsineerimisega kiiresti edasi liikuda või suurendada tervise-julgeolekut piiridel? Piiriolukorda mõjutab muidugi ka see, missugune on reisijate hulk. Üks võimalus oleks nõuda juba lähteriigis tehtud testi-tõendit," ütles Marin.

Ta lisas, et tema ise peab kõige olulisemaks tõhustusdooside tegemise tempo tõstmist. Peaminister rõhutas korduvalt, et piirangud peavad olema vältimatult vajalikud.

Praeguse korra järgi peavad näiteks söögikohad lõpetama alkoholi müümise kell 17 ja kehtivad ka täitumispiirangud, aga need ettevõtted, kus küsitakse koroonapassi, ei pea neid piiranguid täitma. Ühe meetmena kaalub valitsus ka koroonapassi peatamist, mis tähendaks, et seni vaktsineeritud inimestele kehtinud soodustused kaoksid. See tähendaks suure osa toitlustusettevõtete sulgemist, mis omakorda nõuaks lisaraha toetusmeetmeteks. Marin nentis, et kui väga ka keegi ei sooviks nii-öelda ühe hõbekuuliga kogu olukorda lahendada – lihtsaid lahendusi ei ole.

"Me peame laialdaselt hindama mitte ainult meetmeid, vaid ka nende mõju ja muid mõjusid ühiskonnale," ütles Marin. Tema hinnangul on veel siiski võimalik hakkama saada ilma hädapidurita. Meditsiiniõdede ja hooldajate puudust soovitab peaminister lahendada lisatasude maksmisega, kinnitades, et valitsus maksab kõik koroonaga seotud lisakulutused kinni.