Koroonavaktsiinidega kümnekordistus vaktsiinide kõrvalmõjudest teatamine

Maia Uusküla
Maia Uusküla Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Koroonavaktsiinide süstimise alguse tõttu on sel aastal kümnekordistunud vaktsiinide kõrvalmõjudest teatamine, ütles ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla.

"Pühapäevase seisuga on meile saadetud aasta peale kokku 6230 teatist ainult Covid-vaktsiinidele. Nädalas tuleb 60–100 teatist, olenevalt sellest, kas saame haiglatest ka nii-öelda ebaefektiivsuse teatiseid. Eelmiste aastatega võrreldes on teatisi kümme korda rohkem," rääkis Uusküla.

Tema sõnul on inimesed muutunud hästi teadlikuks ja annavad teada kõigest – nii sellest, mis on juba teada nagu lihtne ja kerge vaktsineerimisjärgne reaktsioon kui ka tõsisematest reaktsioonidest. "Muidugi on päris palju ka ilmselgelt vaktsineerimisega mitteseotud teatisi," lisas ta.

Kõige tavalisem vaktsiiniga seotud kõrvalmõju, millest inimesed teada annavad, on see, kui pärast mRNA-vaktsiini manustamist on lümfisõlmed valulikud. "Ma arvan, et kõik, mis häirib, sellest ikka teada antakse, kui ta püsib pisut kauem kui pool päeva või päev. Ka valudest – kas liigese- või lihasvalud – või ka tundlikkushäired – nendest antakse samuti teada," rääkis Uusküla.

Teatatud tõsiste kõrvalnähtude juures märkis Uusküla, et need olenevad vaktsiini tüübist.

"Meil on ju kahte sorti vaktsiine. Ühed on adenoviirus-vektorvaktsiinid ja teised on mRNA vaktsiinid. Kui võtta mRNA vaktsiinid, siis nende üks kõrvalnäht on müokardiit, mis küll kiire ravi korral ei ole ohtlik," rääkis ta. Müokardiidile on mõned teatised Comirnaty vaktsiiniga poogitud inimeste kohta, rääkis ta.

"Nende puhul võib öelda, et on ajaline seos tõesti, pärast vaktsineerimist, maksimaalselt kuu jooksul on tekkinud müokardiit. Aga jällegi müokardiit ei ole inimese enda diagnoositud. Kui süda natuke valutab, inimene tunneb ennast halvasti, peab minema arsti juurde, siis tehakse analüüsid ja uuringud ja alles siis saab müokardiidi kinnitada," selgitas ta.

Uusküla kutsus inimesi üles esmalt oma arstiga rääkima, kui neil on halb olla.

Teist tüüpi vaktsiiniga, Jansseni ja Vaxzervia vaktsiinidega on kõige tõsisem kõrvaltoime, mis võib sümptomite mahamagamisel ka halvasti lõppeda, trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom ja üldse trombid, ütles Uusküla.   

"Trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomist on meil ainult kaks teatist. Üks lõppes surmaga, teisel sai naine kiirelt ravi, paranes ja kõik on hästi. Aga on olnud ka verejookse ilma trombotsütopeeniata – neid on olnud viis, lihtsalt trombotsütopeeniat kaheksa, Nii et neid juhtumeid on olnud. Aga kui inimene kiirelt arsti juurde läheb, kui tal tekivad verevalumid, äge ninaverejooks või näiteks okse on verine, siis need on ravitavad. Inimene peab ka ise natuke kaasa aitama," rääkis ta.

Tuues näiteid nendest teatistest, mis ei ole vaktsiiniga seotud, tõdes Uusküla, et see on sageli seotud meedias avaldatuga. "Kõik, millest meile teatatakse, on hästi palju seotud paar päeva tagasi ajalehes või televisioonis nähtuga. Kui tuleb saade sellest, et valutavad lihased, siis tuleb hästi palju lihasvalu teateid. Kui räägitakse, et vaktsiin võib tekitada trombi – üks teatud vaktsiin, siis tuleb palju teatisi ka teistele vaktsiinidele trombidega seoses," selgitas ta.

"Aga inimesed peavad aru saama, et kui neil on trombiriskid niigi – suur ülekaal, suitsetamine, varasemad trombid, kõrgvererõhutõbi – siis nad on kogu aeg trombist ohustatud, siis võib juhtuda, et ajaline seos on, aga põhjuslikku seost ei ole," rõhutas Uusküla.

Tõsiseid juhtumeid, mis vajavad haiglaravi või on lõppenud surmaga, on siiski ääretult vähe, tõdes ravimiameti esindaja.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: