"Aasta esimeses pooles olid esimesest kuni neljanda klassini õpilased distantsõppel seitse nädalat. See teeb kokku 35 koolipäeva. Üheksandikud olid distantsõppel kokku üheksa nädalat, mis teeb kokku 45 koolipäeva. Seda selgelt oli liiga palju. Ja seda me näeme täna ka eksamitulemustest ja tasemetööde tulemustest. Eksami keskmised tulemused nii reaalainetes kui ka näiteks eesti keeles olid madalamad kui võrreldavatel aastatel ja tasemetöödes me samuti näeme langust," ütles Kersna valitsuse pressikonverentsil.

Kersna sõnul suutsid noored küll endale faktid selgeks teha, aga oskus, kuidas fakte omavahel seostada, on jäänud distantsõppel kehvemaks.

"Õpilünkadel on kumulatiivne iseloom. Kui mingid teadmised on jäänud ühel hetkel omandamata, siis väga raske on sellele peale ehitada uusi teadmisi," lisas minister.

Minister Kersna märkis, et riik on suunanud kokku 25 miljonit eurot distantsõppest tulnud õpilünkade mõjuga ja õpimotivatsiooni langusega tegelemiseks.

"Sel aastal me eraldasime koolidele kuus miljonit eurot õpilünkadega tegelemiseks. Järgmise aasta eelarvesse saime juurde õpilünkadega tegelemiseks 12 miljonit eurot. Ja lisaeelarvega saime seitse miljonit õpihuvi laagrite korraldamiseks," ütles Kersna.

Kersna sõnul on distantsõppel oluline mõju ka noorte vaimsele tervisele.

Kersna rääkis, et kiirtestimisega koolides on tuvastatud üle 3600 võimaliku viirusekandja.

Kersna lubas kiirtestimisega jätkata. Ta märkis, et kui lapsed taas 10. jaanuaril kooli lähevad, siis testitakse vähemalt kaks nädalat kõiki lapsi ja koolipersonali kaks korda nädalas.