Riik plaanib välisesinduste turvalisust oluliselt suurendada

Renoveeritud Eesti saatkonnahoone Moskvas.
Renoveeritud Eesti saatkonnahoone Moskvas. Autor/allikas: KAOS Arhitektid/välisministeerium

Riik plaanib järgmise kümne aasta jooksul oluliselt suurendada Eesti välisesinduste turvalisust. Füüsilisest turvalisusest hulga keerulisem on tagada turvalised infosüsteemid ning side saatkonna ja välisministeeriumi vahel.

Riigikantselei kirjutas Eesti välisesinduste turvalisuse spetsiaalsesse mõõdikusse. Kui tuleval aastal on turvalisuse määr 23,3 protsenti ja kolm aastat hiljem 87,5 protsenti, siis riigikaitse arengukava lõpuks, 2031. aastaks peaks turvalisus jõudma saja protsendini.  

See ei tähenda, et Eesti esindused on kümne aasta pärast kõige ja kõigi vastu kaitstud. Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna juht Hendrik Lõbu selgitab, et esiteks on välisesinduste vajadused erinevad. Mõnel pool on ohud suuremad, teisal väiksemad. Samuti on esindused erineva suunitlusega, näiteks saatkond NATO juures eeldab teistsuguseid tingimusi kui saatkond Lõuna-Koreas.

"Selles mõõdikus on arvestatud nii füüsilist julgeolekut, väljaehitatud sidesüsteeme kui ka teabejulgeolekut," märkis Lõbu.

Kui palju raha eesmärkide saavutamine nõuab, välisministeerium ei avalda. Ühelt poolt on keeruline öelda, kuhu meie ning vastase tehnoloogia kümne aastaga areneb ja mis see arengukava lõpuperioodil maksab.

"Teine pool on loomulikult see, et me ei taha oma potentsiaalse vastase ees reeta oma võimelünki," lisas Lõbu ning selgitas, et spetsialistile võib piisata üsna vähesest infost. "Kui ta teab Eesti välisministeeriumi suurust ja esinduste arvu ning saab avalikus pooles teatud ülevaate, et mida me teha tahame, võib suhteliselt hõlpsalt välja arvutada, mida me ka osta tahame ning selle, mis meil praegu puudu on."

Riigisaladusest saab rääkida seal, kus on tarvilikud ruumid

Oma saatkondade füüsilist turvalisust tagavad riigid erinevalt. Näiteks ameeriklastel on lisaks tipptehnikale saatkondades spetsiaalsed sõjaväelised üksused. Ka Eesti välisministeerium võib vajadusel politseilt abi paluda ja saatkonda relvastatud valve panna. Kuid üldjuhul tagatakse meie saatkonnatöötajate ja külaliste turvalisus nii-öelda passiivsete meetmetega.

"Sul on aiad, sul on tugevad uksed, aknad ja seinad. Teine asi, mis on väga oluline, et saatkond teab täpselt, kes tema hoones viibib, et on võimalik registreerida sisenejaid-väljujaid. Meil on ka kaamerad ja valvesüsteemid," loetles Lõbu kõike, mida saab arendada.

Füüsilisest turvalisusest keerulisem teema on kõik, mis seondub infosüsteemide ja sidelahendustega. Valmis tuleb olla ka kõige mustemaks stsenaariumiks, ehk juhul, kui välisministeeriumi peamaja muust maailmast ära lõigatakse, ei tohi välisesinduste töö katkeda. See tähendab, et süsteemid ja neis olev info peab olema mitmekordselt dubleeritud.

"Välisministeerium toimib nagu mitme peaga hüdra, et kui ühe pea maha võtad, siis tervikuna meil esinduste võrgustik töötab, side toimib ja me oleme rünnakute vastu paremini kaitstud," märkis Lõbu.

Välisesinduse tööga võib kaasas käia ka riigisaladuse töötlemine. Seda tohib teha ainult spetsiaalsetel turvaaladel, mida ühendavad Eestiga krüpteeritud sidekanalid. Nendes esindustes, kus seda vaja läheb, on Lõbu sõnul niisugused võimalused olemas.

Ta tõdeb, et taolisi kohti võiks olla rohkem, kuid märgib samas, et kvantiteeti taga ajades ei tohi kvaliteedis järele anda.

"Võib ju olla ka selliseid riike, kus meil on küll esindus, aga sinna ei ole mõtet, hambad ristis, teabetöötlemisvõimalust luua, kui selleks ei ole otsest vajadust," rääkis Lõbu. "Või vastupidi, me toome endale ise mingi ohu sisse, kui see ei vasta nõuetele ja on lohakalt tehtud."

Lõbu sõnul tuleb turvasüsteeme üha tugevamaks ehitada. Ühelt poolt areneb vaenulike riikide küberründe võimekus, teisalt ei tohi unustada kurjategijaid.

Viimase aastate jooksul on ka NATO paljusid reegleid karmimaks muutnud ning meie kohalikud reeglid peavad sellega kaasas käima.

"Me püüame lähima paari aasta jooksul end ka kõige uuemate infoturbe nõuetega vastavusse viia. See kõik haakub meil niikuinii tehtava arendustööga," lisas Lõbu.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: