Mikser: Lääs peab Venemaad veenma Ukraina ründamise mõttetuses

Foto: Priit Mürk/ERR

Lääneriigid peavad jõulise heidutusega Venemaale selgeks tegema, et Ukraina ründamine ei tasu ennast ära, ütles Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Sven Mikser (SDE) teisipäeval "Vikerhommikus".

"Tuleb olla valvas, tuleb olla oma sõnumites väga tugev ja anda Venemaale selgelt mõista, et juhul, kui käivitatakse mingi uus avantüür, siis sellest tulenev kahju Venemaale on suurem kui loodetav kasu – see on ju heidutuse üldine põhimõte," rääkis Mikser. "Venemaa on ju ratsionaalne mängija rahvusvahelistes suhetes: ta on valmis tegema asju, mille puhul ta eeldab, et saadav kasu on suurem, kui sellega kaasnev hind. Ja kui talle mõista anda, et niimoodi see teps mitte ei lähe, siis ta neist sammudest kas loobub või kaalub neid märksa tõsisemalt," lisas ta.

Mikseri sõnul on Venemaa riik, mis on 21. sajandil algatanud kaks sõjalist agressiooni oma naabrite vastu, mis on maailma mõistes üsna pretsedenditu. "Mul ei tulegi teist sellist riiki pähe nii lähedasest minevikust. Nii, et siin öelda, et keegi on liigselt hirmul või paranoiline on ilmselt ülearune. Ja selles valguses tuleb vaadelda ka praegust vägede koondamist Ukraina piiridele," rääkis europarlamendi saadik.

"Ei ole mingit kahtlust, et Venemaa ambitsioonid Ukrainas läksid tunduvalt kaugemale, kui neil õnnestus saavutada 2014. aastal. Ja see, mis Ukrainas praegu toimub, on Venemaa vaatevinklist lõpetamata operatsioon. Kindlasti soovitakse minna tunduvalt kaugemale. Kui rahvusvaheline kogukond ei ole piisavalt valvas, piisavalt resoluutne ja heidutav oma sõnumites, siis võib olukord minna taas veelgi halvemaks," leidis Mikser.

"Demokraatlike lääneriikide poolt on iseenesest mõistetav, et me ootame ja ka nõuame Venemaalt resoluutses toonis seda, et ta täidaks endale võetud kohustusi ja rahvusvahelise õiguse nõudeid. Et ta loobuks sõjalistest agressioonidest ja nõudmistest, mis on suunatud oma naaberriikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Ja loobuks tegevusest, mis seda suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust kahjustab," rõhutas poliitik.

Mikseri sõnul võib Vene vägede Ukraina lähistele koondamise üks mõte olla ka see, et tingida midagi rohkemat välja läbirääkimistelaua taga või poliitilisel malelaual. "Aga Venemaa on varem ka selliste suurte vägede liigutamiste varjus alustanud tõsisemaid kineetilisi operatsioone. Nii, et kumbagi varianti ei saa päriselt välistada," tõdes Mikser.

Kuna ei meie ega ka ukrainlased ei soovi olukorra eskaleerumist suuremahulisemaks sõjategevuseks Ukraina pinnal, siis peame Ukrainat moraalselt, poliitiliselt ja igal muu viisil aitama ning mõned riigid on otsustanud Ukrainat aidata ka sõjalise varustuse tarnimisega, rääkis Mikser.

"Aga ma usun, et see, mida me suudame, kui me oleme piisavalt konkreetsed ja otsustavad, on anda Venemaale selge sõnum, mis Venemaad heidutab ja sunnib loobuma nendest mõtetest, et võib-olla on võimalik sõjalise eskalatsiooniga haarata enda kätte veel Ukraina territooriumi," lisas ta.

"Venemaa kindlasti ei kõhkle, kui ta usub, et suudab saavutada oma eesmärke ilma, et selle eest tuleks maksta liiga kõrget hinda. Siis ta ei kõhkle ka sõjalist jõudu kasutamast. Nii, et teatud mõttes on ka meie asi kollektiivselt Läänes panna ta uskuma, et see ei ole võimalik," võttis Mikser teema kokku.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: