Sepp lisas, et omikroni tüvi levib delta tüvest kiiremini ning juhtude arv kahekordistub umbes iga kolme päeva tagant. Samuti on lühenenud kolmele päevale ka haiguse peiteaeg.

"Omikroni levikuga saame nentida, et käes on neljas laine," sõnas terviseameti hädaolukorra juhi kohusetäitja Ragnar Vaiknemets. Ta selgitas, et olemasolevate andmete kohaselt levib omikroni tüvi kiiremini ja murrab läbi ka vaktsiinidest, kuid oluline on märkida, et kolmas tõhustusdoos tagab olulise kaitsevõimekuse omikroni tüve vastu.

Vaiknemets tõi olulise riskitegurina välja hoopis 60 000 eakat, kes on endiselt vaktsineerimata.

Vaiknemetsa sõnul on oht, et kuigi haiglaravi vajadus ei ole kasvanud, siis väga kiire viiruse leviku ja laialdase haigestumise tõttu võib see taas kasvama hakata. Samuti võib olulist rolli mängida haiglasisene viiruse levik ning haiglapersonali nakatumine.

Samas pole tema sõnul vaja hakata kehtestama veel uusi piiranguid, sest naaberriikidest pärinevad andmed ei ole seni näidanud haiglaravi vajaduse olulist kasvu.

Terviseameti hädaolukorra juht Urmas Sule täpsustas, et Viljandi haigla näitel, kus justkui on suur koroonakolle, tähendab see tegelikult, et hulk nakatunuid on tuvastatud haiguse varases staadiumis ning nemad viirust raskelt ei põe.

Samas on Sule sõnul näha haigestumise kasvu nooremate inimeste hulgas, kes vajavad ka haiglaravi.

Sule lisas, et omikroni tüve levik tähendab tulevikus tõenäoliselt hoopis suuremat koormust kiirabile ja perearstidele, mitte enam haiglatele: "Hetkel võtame kasutusele meetmeid, kuidas töötajaid paremini kaitsta, et haigus ei saaks levida raviasutustes ja töökollektiivides."

"Aasta lõpu seisuga tekib meil olukord, kus circa 30 000 ravijuhtu jääb vähem tehtuks," võttis Sule kokku koroonaviirusest tingitud ravi puudujäägi. Nende inimeste plaaniline ravi lükkub uude aastasse ja tähendab umbes 40 miljoni euro suurust kulu.