Kogukasutegur tuleneb TTÜ põlevkivi kompetentsikeskuse abiprofessor Allan Niidu esitatud kalkulatsioonide kohaselt elektrolüüseri kasuteguri, vesiniku salvestamise efektiivsuse, kütuseelemendi kasuteguri ja elektrimootori kasuteguri ning vesiniku Narvast Tartusse transportimisel toimuva energiakao arvestamisest.

Niidu tehtud arvutuse lähteandmed põhinevad teaduskirjandusest saadavate avalikel andmetel ning on järgmised:

Elektrolüüseri maksimaalne kasutegur - 80 protsenti;

Vesiniku salvestamise efektiivsus, mis on seotud vesiniku kokkusurumise energiakuluga - 95 protsenti ;

Kütuseelemendi kasutegur - a) 40 protsenti, kui toodetakse ainult elektrit või b) 60-80 protsenti, kui toodetakse lisaks elektrile ka sooja;

Elektrimootori kasutegur - vähemalt 75 protsenti, kui kasutada regeneratiivset pidurisüsteemi, siis kasutegur tõuseb auto kohta umbes 95 protsendini;

Transport Narvast Tartusse kulutab umbes 10-13 protsenti veetavasse vesinikku salvestatud energiast eeldusel, et vesinikumahuti veokil mahutab 20 m3 vesinikku rõhul 700 bar ja kasutatakse diiselkütust.

"Koguefektiivsus ülaltoodud andmetest lähtudes on 0,8x0,95x0,4x0,95x0,9=0,26. Seega, ligikaudu 26 protsenti esialgsest elektrienergiast kulub Tartu vesinikubussi rataste liigutamiseks," tõdes Niidu.

Narva elektrijaamad teatasid sel nädalal, et kavatsevad suurendada vesiniku tootmist ja pakkuda seda transpordikütuseks. Elektrijaamadest võiksid vajaliku kütuse leida näiteks Tartu vesinikubussid, ütles AS Enefit Power juhatuse esimees Andres Vainola esmaspäeval ERR-ile.

Sisepõlemismootorite kasutegur on 40-45 protsenti, bensiinimootoritel isegi pisut madalam, kuid selle juures ei ole arvestatud diislikütuse või bensiini tootmiseks ja transpordiks minevaid kulusid nagu ülaltoodud arvutuskäigus.