Järelevalve valimisliitude kahtlaste kampaaniakulude üle on keeruline

ERJK
ERJK Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valimisliitude kampaaniakulude aruannetest võib leida kaheldava väärtusega väljaminekuid, kuid vajadus neid kontrollida tegelikult puudub. Ka aruannete täpsustamise nõudmine võib osutuda mõttetuks.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand selgitas ERR-ile, et komisjoni põhiliseks töövõtteks ongi andmete avalikustamine, misläbi toimib eeskätt naabrivalve, kus kandidaadid üksteise kuludega tutvuvad ja vajadusel kaebusi esitavad.

Komisjonil endal aga järelevalve tegemiseks nii palju ressurssi ei ole, et nad kõike ise kontrollida suudaksid. Samuti puuduvad sanktsioonide kehtestamiseks kohati juriidilised alused, kuna sanktsioneerimise võimalus on ühelt poolt küll loodud, kuid teisalt pole selgust isegi selles, milline ministeerium sellega täpselt tegelema peaks. Seetõttu on ka mitmed kaebused lahendamata jäänud.

Tarand loodab seejuures seadusemuudatustele, mis ka järelevalve süsteemid arusaadavamaks ja läbipaistvamaks muudaks.

Valimisliidud riiklikku rahastust ei saa, aga aruandlust peavad esitama ikka

Kui erakondade roll, õigused ja kohustused on riikliku rahastuse tõttu paremini reguleeritud, siis valimisliitude roll jääb ähmaseks. Seetõttu pole Tarandi hinnangul mõistlik neid erakondadega tegelikult ühetaoliselt kohelda, ka aruandluse osas.

Ta tõi näite, et kuna valimisliit võib pärast valimisi kohe ka laiali minna, siis oleks kummaline neilt pärast seda veel aruandluse täpsustamist nõuda. Seda enam, et neid pole rahastatud ka riigieelarvest.

Seejuures on valimisliidud Tarandi sõnul asjaajamises kohati ka väga saamatud ning ta imestab, kuidas nad ennast üldse valimistele on suutnud registreerida, kui pärast aruandluse koostamisega hakkama ei saa. Ebatäpsed andmed ei ole seejuures enamasti pahatahtlikult esitatud.

Valimisliitudelt aga kohustust aruandlust ära võtta ei saa, sest see võimaldaks Tarandi sõnul erakondadel seda ära kasutada ning omavalitsuste kahtlasi tehinguid varjatult ikkagi teha. Samuti võib see suurendada korruptsiooni omavalitsuse sees.

Kampaaniakulud võivad jääda arusaamatuks

2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerinud valimisliitude ja kandidaatide isiklike kampaania kuluaruannetega tutvudes on kõnekamad faktid, kus kaalul suured summad või tuntud tegijad.

Näiteks kulutati kampaaniate raames Facebookis reklaami tegemiseks kokku veidi üle 40 000 euro, millest kuuendiku kulutas keskerakondlane Mihhail Kõlvart ning kellel arve siiani tasumata on.

Kõige heldema annetuse valimisliidule tegi Golos Maardu nimekirjas kandideerinud Nikolai Degtjarenko, kes annetas 20 012 eurot. Keskerakonna nimekirjas Tallinnas Pirita linnaosas kandideerinud Tõnis Liinat panustas valimiskampaaniasse ise 27 839 eurot.

Samas leidub aruannetes ka palju ebaselgeid kulusid, mille eest keegi justkui ei vastuta ja võib jääda arusaamatuks, kellele need üldse korda lähevad.

Näiteks on Lüganuse valla valimisliidus Meie vald kandideerinud Krisli Kaldaru märkinud 166 eurot suhtekorralduskuludeks Edevuselaat OÜ-le, mis aga äriregistri info kohaselt osutab juuksuri- ja muud iluteenindust.

EKRE ridades kandideerinud Armo Hiie on kulutanud 139 eurot kampaaniaraha AS-lt Krooningult suhtekorralduskulude katmiseks. Krooning on tegelikult Eestis bensiini müüv ettevõte.

Tähelepanuväärne on ka valimisliidu Kiili Külade Ühenduse 166-eurone kulu, mille eest on Eesti Rahvusringhäälingult saadud internetireklaami. ERR reklaamimüügiga aga ei tegele.

Kululiigina "muud valimiskampaaniakulud" on nii valimisliit Raasiku vald 756 euro kui ka Sinu Elva vald 2863 euro eest saanud kuludokumente Eraisik OÜ-lt, mis aga äriregistrist juba 2017. aastal kustutati.

Samuti ei ole tegelikult võimalik kontrollida, kas üksikkandidaat kulutas oma valimiskampaaniale 50, 500 või 5000 eurot. Need on aga vaid mõned näited kulude näitamise absurdsusest.

Kuigi ka Tarand nõustub, et süsteem on täiuslikkusest kaugel, siis ollakse praegu tunduvalt paremas seisus kui 12 aastat tagasi, mil järelevalvet üldse ei toimunud.

Ühe lahendusena näeb Tarand erakondade rahastamise muuta sihtotstarbeliseks ning täpsustada valimisliitude rolli ja õigusi. See võimaldaks vähendada aruandlusest tulevat bürokraatiat.

Samuti oleks üks võimalus kohalikel omavalitsustel erakondade kandideerimine üldse keelustada, kuna praegu on neil üleriigilise tuntuse ja rahastuse tõttu ebaõiglane eelis, või kaaluda võimalust lubada valimisliitudel kandideerida ka riigikogu valimistel.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: