"Soome moderniseerib oma relvajõude, hankides uusi hävitajaid ja korvette. Kümnendi lõpuks kasvab kaitseväe palgaline koosseis umbes 500 ametikoha võrra. Järjest pingelisemas julgeolekukeskkonnas plaanib Soome tõhustada riigiasutuste koostööd eelkõige küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni vallas," ütles Hurt Eesti Päevalehes.

Soome peaminister Sanna Marin ja president Sauli Niinistö ütlesid hiljuti, et Soome võib astuda ka NATO-sse kui riik nii soovib.

"Presidendi ja peaministri avaldused rõhutavad Soome julgeolekupoliitika üht põhimõtet, et Soomel on õigus ise langetada otsuseid, kas ja millisesse sõjalisse liitu riik peab kuuluma, sh taotleda NATO liikmesust. Niinistö ja Marini avaldusi tuleb muidugi võtta kui vastust Venemaa viimastel nädalatel välja käidud ultimaatumile piirata uute liikmete võtmist NATO-sse ja alliansi sõjalist tegevust liikmesriikide territooriumil," kommenteeris Hurt.

Soome kõrval läheb Rootsi riigikaitse arengukava täitmine Hurda sõnul üle kivide ja kändude.

"2020. aasta detsembris kinnitas Rootsi parlament uue arengukava, mis on oluliselt ambitsioonikam ja toob fookuse veelgi tugevamalt Rootsi riigi kaitsmisele, suurendades 2030. aastaks planeeritavat koosseisu 60 000 inimesest 90 000 inimeseni ja jättes rahvusvahelistele operatsioonidele panustamise mõnevõrra tagaplaanile," lausus Hurt.

Hurt rääkis, et Rootsi uus valitsus astus ametisse 30. novembril ja sotsiaaldemokraadist peaminister Magdalena Andersson teatas juba programmilises kõnes, et Rootsi ei taotle NATO liikmesust.

"Tähelepanuväärne on see seetõttu, et Rootsis toetab parlamendi enamus tegelikult Soomega sarnast lähenemist ehk jätta uks lahti võimalikule liitumisele. 2022. aasta septembris toimuvate parlamendivalimiste järel on seega võimalik, et võimule tuleb uus valitsus, mis hakkab aktiivsemalt rõhutama NATO-ga liitumise võimalust," rääkis Hurt.