Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu järgi peab lastehoid koostama edaspidi tegevuskava laste üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel.

Kui seni on sõnastatud 6-7-aastase lapse eeldatavad üldoskused, siis uus seadus kirjeldab ära ka 3-aastase lapse eeldatavad üldoskused: ta peaks olema omandanud mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ja sotsiaalsed oskused.

Uue seadusega soovib ministeerium tagada laste sujuvama liikumise haridustasemete ja -liikide vahel ning toetada paremini laste arengut. Kuna õppimisvõime vanusega väheneb, on soov toetada arengut võimalikult varasest east. Seda toetab ka OECD uurimus, mille järgi lastel, kes käisid lasteaias vähemalt kolm aastat, olid matemaatikas ja loodusteadustes paremad tulemused võrreldes nendega, kes käisid lasteaias kuni ühe aasta.

Euroopa Liidus on liikmesriikide vahel kokku lepitud siht, et 2030. aastaks peab lasteaias või lastehoius käima vähemalt 96 protsenti 3-7-aastastest lastest (või kuni koolikohustuse tekkimiseni). Kui EL-i keskmine näitaja oli 2020. aasta seisuga 95,5 protsenti, siis Eestis 92,9 protsenti.

"Laiemas plaanis on eesmärgiks süsteemi loomine, mis tagab kvaliteetsed tingimused laste arengu toetamiseks ning sujuvaks üleminekuks lasteaiast kooli. Ka 1,5-3-aastaste laste lapsehoide käsitletakse edaspidi haridusasutustena, kus toetatakse laste üldoskuste arengut alushariduse riikliku õppekava alusel. Seeläbi ühtlustub alushariduse tase ja suureneb lapsehoidude usaldusväärus," kommenteeris haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass.

Kuigi alusharidus jääb ka edaspidi vabatahtlikuks, on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada lasteaiakoht kõigile 1,5-7-aastaste lastele, kelle vanemad seda soovivad, sh ka keset õppeaastat, kui pere ühest omavalitsusest teise kolib.

Eapiir on seetõttu 1,5 aastat, et siis lõppeb vanemahüvitise maksmine ja vanemad peavad sageli tööle naasma. Kui aga vanem peaks soovima tööle minna enne lapse 1,5-aastaseks saamist, tuleb tal lapsehoiu kulu täielikult ise katta. Sellest vanusest edasi tuleb aga lasteaiakoht või vanema nõusolekul lastehoid igal juhul tagada.

"Muudatustega soovime senisest enam arvestada vanemate ja laste vajadustega lasteaia- ja lapsehoiukoha tagamisel ning tagada alushariduse parem kättesaadavus. Selleks täpsustame tingimusi, mis on seotud koha taotlemisega kohalikult omavalitsuselt. Näiteks on lasteaeda vastuvõtmise aluseks vanema taotlus, kuhu on märgitud koha kasutamise soovitud algusaeg ja lasteaed. Kehtestatud on ka kohataotluse menetlemise tähtaeg, mis annab vanemale suurema kindluse ja selguse lasteaiakoha taotlemisel. Lasteaiakoha puudumisel vanema taotluses märgitud lasteaias arvestatakse nn alternatiivse lasteaiakoha määramisel lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias," selgitas Rass.

Laste turvalisuse, ohutuse, tervise kaitsmise ja haiguste ennetamise eesmärgil on lasteaed ja lastehoid kohustatud koostama iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi, mis sisaldab teavet lasteaia õpi- ja kasvukeskkonna ning lastehoiu tervisekaitsenõuete tagamise kohta, et tagada laste tervisele ohutu keskkond. Riskianalüüs vahetab välja senised tervisekaitsenõuded, et vältida mitmetest seadustest tulenevate nõuete dubleerimist.

Seni on kuni 7-aastaste laste alushariduse omandamine ja lapsehoiuteenus reguleeritud kolme seaduse ja 12 määrusega. Haridusministeerium peab sellist süsteemi killustatuks, kuna see on jaotatud haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel ega taga ühtse poliitika kujundamist. Eelnõu eesmärk on kehtestada valdkonnale ühetaoline õiguslik raamistik, mis vähendaks senist õigusliku regulatsiooni mahtu ja pakuks süsteemile terviklikku lähenemist.

Tegevusloa taotlemise kord muutub

Senine koolieelse lasteasutuse koolitusloa ja lastehoiu tegevusloa taotlemise süsteem muutub ühtseks õppeõiguse taotlemise süsteemiks. See tähendab, et munitsipaal- ja eralasteaiale antakse ühetaoline õppeõigus ning neile kehtivad ühetaolised nõuded alushariduse korraldamisel. Lapsehoiuteenuse osutajad jäävad taotlema lapsehoiu pidajana tegevusluba, mille väljastajaks on edaspidi haridus- ja teadusministeerium. Lastehoiu pakkujad, kellel juba on kehtiv tegevusluba, saavad selle alusel oma tegevust jätkata.

Ühtne alushariduse ja lapsehoiu seadus võtab arvesse lasteaia ja lastehoiu ehk kahe süsteemi eripärasid. Lasteaiaõpet käsitatakse formaalõppena, mida iseloomustavad standardiseeritus, kvaliteedi hindamine ja järelevalve. Lapsehoid nendele tingimustele ei vasta ning on seetõttu teise iseloomuga, kuid muudetakse siiski haridussüsteemi osaks.

Muudetakse ka lasteaia juhtimisega seotud korraldust ning täpsustatakse direktori ja õppealajuhataja ülesandeid. Täpsustatud on hoolekogu rolli, võimaldades hoolekogul lasteaia tegevuse juhtimises rohkem kaasa rääkida. Näiteks peab lasteaed rühmade moodustamisel arvesse võtma iga lapse vajadusi ja heaolu ning seejuures kuulama ära ka hoolekogu arvamuse, kes rühmade moodustamise otsuse heaks kiitma peab. Samas aga teeb lõpliku otsuse siiski lasteaia juhataja, lähtudes seaduse nõuetest.

1,5-3-aastaseid lapsi tohib rühmas olla kuni 16, 3-7-aastaseid kuni 22 ja 1,5-7-aastaseid kuni 20. Rühma registreeritud laste hulka loetakse ka osaajaga lasteaias käivad lapsed. Tõhustatud tuge vajavaid lapsi võib ühes rühmas olla kuni 12 ja erituge vajavaid lapsi kuni kuus. Samas võib erituge vajav laps käia ka tavarühmas, kui talle on tagatud individuaalne lisatugi. Need piirarvud hakkavad kehtima rühmadele, mis moodustatakse pärast 1. septembrit 2022.

Üks õpetaja või abiõpetaja peab olema tagatud vähemalt seitsme lapse kohta 1,5-3-aastaste rühmas, kümne lapse kohta 3-7-aastaste rühmas ning üheksa lapse kohta 1,5-7-aastaste rühmas. Kui aga rühmas on ka erituge vajav laps, peab olema õpetaja või abiõpetaja iga kuue lapse kohta.

Lastehoius peab olema tagatud üks lapsehoidja iga viie lapse kohta. Lapsehoidjal peab olema vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või töökogemus lastega, lisaks lapsehoidjana töötamiseks sobivad isikuomadused ehk ta peab olema hea füüsilise ja vaimse tervisega, emotsionaalselt stabiilne ja hea pingetaluvusega, vastutus- ja empaatiavõimeline, usaldusväärne, loov, koostöövalmis ja lastest ning vanematest lugu pidav, nagu sätestab lapsehoidja kutsestandard. Sellega ei muutu nõuded senisest rangemaks.

Vajalikke tugiteenuseid, nagu eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog, tuleks võimaldada eeskätt lasteaias kohapeal. Ent neid võib pakkuda ka kohaliku omavalitsuse haridus- või sotsiaalkeskuses koos muude vajalike teenustega.

"Lapse huvides muudame tugiteenuste osutamise korraldust, et tagada alushariduse senisest suurem sidusus põhiharidusega. Nii lähtutakse ka alushariduses lapsele toe rakendamisel edaspidi üldise, tõhustatud ja eritoe määratlusest ning põhiharidusega ühetaolisest tugiteenuste rakendamise korrast," kommenteeris Rass.

Lasteaedade rahastamise süsteem eelnõuga ei muutu. Munitsipaallasteaia rahastamine on endiselt riigi ja vanemate ühine vastutus. Samuti säilib põhimõte, et riigi põhiseaduslik ülesanne on tagada alushariduse kättesaadavus, mis on delegeeritud kohalikele omavalitsustele ning selle täitmiseks on eraldatud riigieelarvest raha.

Ministeerium saatis alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu teisele kooskõlastusringile, see peaks jõustuma tänavu 1. septembrist.