Kollektiivse kaitsepakti nõukogusse kuuluvad lisaks Venemaale ja Kasahstanile veel Armeenia, Valgevene, Kõrgõzstan ja Tadzikistan. Armeenia peaminister Nikol Pašinjan teatas, et ühendus saadab oma üksused Kasahstani "olukorda stabiliseerima".

"Seoses Kasahstani presidendi Kasõm‑Žomart Tokajevi pöördumisega ning arvestades ohtu Kasahstani Vabariigi julgeolekule ja suveräänsusele, mis on seotud muuhulgas välise sekkumisega, otsustas Kollektiivse kaitsepakti nõukogu vastavalt lepingu punktile 4 saata kollektiivsed rahukaitsejõud teatud ajaks Kasahstani Vabariiki, et stabiliseerida ja normaliseerida olukorda riigis," kirjutas nõukogu praegune esimees Pashinjan Facebookis.

Kollektiivse kaitsepakti nõukogu käsutuses on ulatuslik sõjaline arsenal, sealhulgas lahingukopterid, soomukid ja eriüksused.

Kollektiivse kaitsepakti nõukogu sekretariaat teatas neljapäeval, et Venemaa dessantväelased tegutsevad Kasahstanis rahuvalvejõudude koosseisus, kuhu kuuluvad veel nelja endise liiduvabariigi sõdurid. 

"Rahuvalvajate põhiülesandeks on kaitsta olulisi riiklikke ja sõjalisi objekte ning aidata Kasahstani korrakaitsevägesid," teatas sekretariaat. 

Kasahstani suurimas linnas Almatõs jätkusid neljapäeval kokkupõrked protestijate ja julgeolekujõudude vahel.

Almaty this morning, soldiers begun "cleanup" operation. #Kazakhstan pic.twitter.com/qdEjLtAvpZ

— Aldin (@aldin_ww) January 6, 2022

Almatõ peaväljakule sisenesid neljapäeva hommikul kümned sõdurid ja mitu soomukit, kuulda oli ka tulistamist, vahendas Reuters. 

Almatõ politsei teatas neljapäeval, et "kümned märatsejad on likvideeritud". Riigitelevisioon teatas neljapäeval, et Almatõs hukkus kokkupõrgetes protestijatega 12 korrakaitsjat. 

#UPDATE A Moscow-led military alliance has dispatched troops to help quell mounting unrest in Kazakhstan as police say dozens were killed trying to storm government buildingshttps://t.co/kV19K58gba pic.twitter.com/w5OCDUk5Gw

— AFP News Agency (@AFP) January 6, 2022

Protestid algasid Mangistau provintsis pühapäeval pärast seda, kui päev varem tühistati autokütuse hinnalaed, misjärel selle hind enam kui kahekordistus.

Kasahstani valitsus astus sel nädalal tagasi, kui kütusehinna tõusust tingitud meeleavaldused muutusid vägivaldseks. Kolmapäeva õhtul kuulutati kogu riigis välja eriolukord.

Riigi ajutiseks peaministriks määrati praegune esimene asepeaminister Alikhan Smailov. Senised valitsuse liikmed jätkavad oma ülesandeid kuni uue valitsuse moodustamiseni.

Protestijad väitsid samas Mangistaus, et mõne ametniku tagandamine ei too püsivaid muutusi. Meeleavaldajad nõudsid parlamendi laialisaatmist ja piiranguid presidendi võimule.

Kolmapäeval tungisid meeleavaldajad valitsushoonetesse, teadaolevalt on meeleavaldajad ka Almatõ lennuväljal. Linnades levivad rüüstamised, rünnakud valitsusasutuste vastu, korrakaitsejõud on osade teadete kohaselt toimuvat kõrvalt vaatamas.

Võimud on oluliselt piiranud interneti- ja telefoniside tööd.

Tokajev teatas telepöördumises, et võttis üle riigi julgeolekunõukogu juhi kohustused. Sisuliselt tähendab see seda, et ta on tagandanud sellelt kohalt endise presidendi Nursultan Nazarbajevi.

Tokajev kinnitas televisioonis, et ei kavatse põgeneda, kuigi olukord on rahutu. Ta lubas püsida pealinnas Nur-Sultanis.

Rahutused Kasahstanis mõjutavad ka maailma majandust.

Kasahstan on naftariikide OPEC+ ühenduse liige. Kolmapäeval tõusis seetõttu ka rahvusvahelise energia võrdlusaluse Brenti toornafta hind. Analüütikud muretsevad, et rahutused Kasahstanis võivad häirida riigi naftatootmist, vahendas Financial Times. 

Kasahstan on ka suur uraani tootja. Riigis asuvad veel suured tsingi ja vase kaevandused.