Tüür: pole teada, kuidas Kasahstani inimesed Vene sõdureisse suhtuvad
Kasahstani on sõjalist abi andma läinud ka kollektiivse julgeolekuleppe organisatsioon, mille osaline on ka Venemaa. Politoloog Karmo Tüüri sõnul on Kasahstanis tugevad Venemaa vastased meeleolud ning seetõttu pole teada, kuidas sealsed inimesed tänavail relvastatud Vene sõdurid vastu võtavad.
Kasahstani julgeolekujõud on riigi suurimas linnas, Almatõs tapnud kümneid valitsusvastaseid meeleavaldajaid. Politsei pressiteenistuse teatel alustasid julgeolekujõud võitlust, kui ülestõusnud üritasid vallutada politseijaoskondi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kasahstani 30 aasta suur saavutus on olnud stabiilsus, kuid nüüd on riik sattunud kriisi, kus pidi välisabi paluma.
"Asi on selles, et Kasahstan on tõesti olnud stabiilne riik regioonis, kus vähemalt kolmes ümbritsevas naaberriigis on olnud revolutsioonid, pogrommid, kodusõda. Kui mul tuli Kasahstanis pikemat aega olla ja inimestega rääkida, siis ongi nii - inimesed teadvustasid seda endale ja nad olid uhked selle üle, et me oleme stabiilne riik. Ja kui nüüd see asi juhtus, siis ma arvan, et esiteks kõik läksid paanikasse. /.../ Protestide eskaleerumine oli ootamatu ja Tokajev lihtsalt kasutas võimalust ära võtta Nazarbajevilt see julgeolekunõukogu esimehe koht ja hakata lammutama Naszarbajevi perekonna positsioone," kommenteeris Tartu Ülikooli etnoloog Aimar Ventsel.
ODKB ehk kollektiivse julgeolekuleppe organisatsiooni peamine mootor on Venemaa. Kasahstani kriis ja sinna Vene vägede toomine juhtus vaid mõni päev enne läbirääkimisi USA ja NATO-ga Ukraina ja strateegilise julgeoleku küsimustes.
"Aktuaalne kaamera" küsis, kas uus sõjaline operatsioon, seekord Kasahstanis, tugevdab või hoopis nõrgendab Moskva positsioone suhetes läänega.
"Kasahstanis on tegelikult päris tugevad Vene-vastased meeleolud ja me ei tea, kuidas võetakse vastu relvastatud Vene sõdurid sealsetel tänavatel," rääkis politoloog Karmo Tüür.
"Teiseks aga see, mida teeb Venemaaa Ukraina suunal. Juhul, kui Venemaa taipab ennast kas või sümboolselt veidi tagasi tõmmata, on tal võimalik ennast näidata n-ö toimeka rahutuvina, sellise regionaalse jõuna, kelleta ei saa naabruskonnas probleeme lahendada. Ja seega on mõistlik temaga arvestada. Juhul, kui aga Ukraina suunal tehakse valearvestus ning demonstreeritakse jõudu, siis Moskva positsioon pigem nõrgeneb. Näitad sa ennast mitte rahutuvina, vaid tülinorijana, kellega võib küll korraks läbi rääkida, aga keda ei saa usaldada partnerina," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael