"Kasahstan on olnud Kesk-Aasia regiooni riikidest konkurentsitult kõige stabiilsem ja selle stabiilsuse taga on aastakümnete jooksul olnud president Nursultan Nazarbajev oma selgelt autoritaarse ja klannisuhetel põhineva valitsusviisiga. Me teame, et Nazarbajev lahkus hiljuti ametist, tema asemele sai tema poolt valitud presidendina Kasõm‑Žomart Tokajev ja tundus, et see stabiilsus jätkub. Nii et üllatusmoment on viimase nädala sündmustes minu jaoks küll," rääkis Pruuli ERR-ile.

Pärast presidendiametist lahkumist riigi julgeolekunõukogu juhina figureerima jäänud Nazarbajev eemaldati kolmapäeval presidendi poolt ametist. Pruuli sõnul näitab see, et Nazarbajevit ootab täielik Kasahstani poliitikast kõrvale heitmine.

"On väga tõenäoline, et Nazarbajev eemaldatakse täielikult Kasahstani poliitikast. Niiditõmbajana tegutses ta tegelikult päris aktiivselt kuni viimase ajani. Küsimus on, kelle huvides seda tehakse ja kes tõmbab sellest kõige suurema kaardi. Kas see on Kasahstani sisepoliitika, kus klannisuhted on siiani väga olulised, või on see laiem, Venemaaga seotud küsimus," analüüsis Pruuli.

"Nazarbajev hoidis omal ajal küllaltki pragmaatilist joont suhetes Venemaaga. Ta ei kiskunud tüli, aga ta ei andnud ka olulistes punktides Venemaale järele," märkis ta.

Pruuli sõnul suhtutakse näiteks Venemaal ja Kasahstanis erinevalt Stalini-aegsetesse repressioonidesse ja järjest olulisemaks on Kasahstani elus viimastel aastakümnetel muutunud rahvuslik islam.

"Järjest tugevnev ja kohati isegi marurahvuslik islam," täpsustas Pruuli.

"Seda on võimalik olnud täheldada umbes kümmekond aastat ja islami vaimulikud ja ideoloogid Kasahstanis on proovinud võtta joont, et islam peaks olema Kasahstani riigi usk. Ja selle kaudu üritatakse haarata positsiooni mitte ainult religioosses, vaid ka poliitilises maailmas," lausus Pruuli.

Paraku on Pruuli sõnul Kasahstani probleemiks see, et riigis puudub arvestatav ja välja kujunenud liidritega opositsioon.

"Rahva juhtide rolli võivad siin mingis mõttes haarata vaid islamivaimulikud, poliitilises sfääris selliseid juhte ei ole," sõnas ta.

Pruuli rääkis veel, et üha tugevnev islam paneb venelasi järjest enam Kasahstanist lahkuma. Praegu elab Kasahstanis umbes kolm miljonit venelast.

"Väga paljud venelased on Kasahstanis lahkunud. Samuti kurdavad venelased, et järjest raskem on teatud piirkondades laste haridust vene keeles saada," rääkis Pruuli.

Pruuli rääkis, et Kasahstan on Venemaa jaoks kahtlemata ülitähtsa geopoliitilise ja strateegilise tähtsusega riik, kus on Baikonuri kosmodroom ning mis pakub huvi ka Hiinale ja Türgile. Lisaks asetub Pruuli sõnul Kasahstan ka Vladimir Putini kontseptsiooni Vene impeeriumi taasühinemisest.

Kasahstani võimud palusid riigis tekkinud mässu alla surumiseks abi Venemaa juhitavalt julgeolekuplokilt ning neljapäeval teataski Venemaa, et nende üksused on jõudnud Kasahstani. Kas Kasahstani julgeolekujõud ei oleks ise korra taastamisega hakkama saanud?

Pruuli sõnul oli president Tokajevi abipalve Kasahstani võimu vaatevinklist põhjendatud.

"Selle mässu esimeses faasis nägime me, et Kasahstani julgeolekujõud olid kas saamatud või tahtmatud. Sotsiaalmeedias jagati klippe sellest, kuidas politseinikud oma kilbid ja kumminuiad maha viskasid ja kas andsid alla või tulid rahva poole üle. Selles mõttes oli Tokajevi abipalve kindlasti asjakohane, sest tõenäoliselt ise ta seda olukorda ära ei käsitle," ütles Pruuli veel.