Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov ei usu, et arendused ehitusmaterjalide puuduse tõttu päris seisma jäävad.

"Aga see, et tähtajad üle lähevad, tulenevalt sellest, et planeeritud kaubad ei pea, seda võib küll juhtuda ja sellest tulenevalt ehitustähtaegade venimine on täiesti reaalne teema Eestis," ütles Volkov ERR-ile.

Volkov loodab, et ükski Merko ehitusprojekt üle tähtaja ei lähe, kuid materjalipuudus annab ka neil iga päev tunda.

"Õnnetul kombel võib vist öelda, et liigselt põnev on peaaegu et kõikides sektorites ja kõikide materjalidega, sest ehitusturg toimib praegu päris aktiivselt ja endiselt veel koroonaajast maha võetud võimsused, mis pole järgi tulnud, on kahjuks teemaks."

Sama kinnitas Endoveri juhatuse liige Robert Laud.

"Väikseid tarneraskusi ja probleeme esineb igal pool, näiteks viimati me siin maadlesime just parketitarnetega, kus tehased mingite puiduliikide puudumise tõttu ütlesid tarned üles. Ja tuli asendustooteid leida. Ta meil objekti hilinemist ei põhjusta, aga kui tehas suhteliselt viimasel hetkel ütleb, et ei õnnestu tarnida, siis sellised asjad võivad küll objekti hilinemist põhjustada," selgitas Laud.

Ka Endoveri projektid on graafikus, kuid Laud tunnistas, et seni on vaja läinud eelkõige üldehitusmaterjale, mida tehakse ka Eestis kohapeal. Siseviimistlus aga imporditakse ja seal võib olukord keerulisemaks minna. Mis saab siis, kui mõnd materjali pole üldse enam võimalik kuskilt saada?

"No eks siis hakatakse asendusi otsima samaväärsete materjalide hulgast ja kui samaväärset materjali või komponenti ei ole, siis tuleb lähim nendele otsida ja siis võib ka juhtuda, et tuleb ringi projekteerida objekti. Kui on ikkagi mingitele konkreetsetele toodetele projekteeritud ja neid mingil juhul saada ei ole, siis tuleb alternatiivide peale ümber projekteerida. See põhjustab kindlasti objektide hilinemisi," rääkis Laud.

Ehitusprojekt võib graafikust maha jääda ka seetõttu, et alltöövõtjatel on pidev tööjõupuudus, märkis Laud.

"Ma ei ole kuulnud töölõigust, kus öeldakse, et mehi on üle. Need, kes praegu ehituses töötada tahavad, on kõik sisuliselt sada protsenti hõivatud. Kui välistööjõudu saab juurde tuua, siis tuleb tööjõuturule inimesi juurde. Kui need ei saa tuua, siis jätkub lihtsalt surve palkadele."

Nii ehitaja kui ka arendaja hinnangul ei tasu kinnisvarahindade langemist niipea oodata.

"Nii, kuidas on materjalid ja nii, kuidas on tööjõud, vastavalt summeerub ka teenuse hind lõpuks. Et kui kõik sisendkomponendid tõusevad, siis mina ei ole veel aru saanud, kuidas võiks lõpphind langeda. Ja ilmselt ei lange ka, vähemalt minu arvutuste järgi," ütles Volkov.

"Juhtub see siis, kui majanduses tulevad taaskord suuremad raputused või mõned suuremad muutused, näiteks keeratakse rahastamiskraanid kinni pankade poolt või midagi muud sellist. Kui lihtsalt nõudlus ära kaob ühel hetkel. Aga eks see toimub jälle siis kellegi arvel - kas arendajad või ehitajad on need, kes peavad võtma suuri kahjumeid sisse ja ainult sellisel moel saab see hind langeda."

Tema hinnangul võiksid inimesed lähtuda talupojatarkusest: kui pole raha ehitamiseks, ei maksa ehitada, ja kui pole raha ostmiseks, ei tasu osta.