Nakatumiskordaja R on Eestis kerkinud 1,3 peale

Ida-Tallinna keskhaigla
Ida-Tallinna keskhaigla Autor/allikas: Jürgen Randma/riigikantselei

Eelmisel nädalal kasvas Covidisse haigestumine Eestis 70 protsenti ning kõige kiiremini noorte inimeste seas. Nakatumiskordaja on tõusnud juba 1,3-ni.

Nakatumiskordaja R tõusis eelmise nädalaga Eestis 1,3 peale, kuu aega tagasi oli see veel alla ühe. Põhja regioonis tõusis R eelmise nädala 1,2 pealt 1,42-ni, ida regioonis 1,1-lt 1,35-le. Lõuna regioonis R vähenes (1,15 vs 1,25).

Terviseameti epiidülevaate järgi kasvas eelmisel nädalal haigestumus märkimisväärselt, 10. jaanuari seisuga oli viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1255, nädal varem oli see 807,7. Kasv on eriti kiire nooremate inimeste seas, vahemikus 15 kuni 45 eluaastat, ütles Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Fischer märkis, et piirangute leevendamiseks ei ole tema hinnangul praegu õige aeg, kuid kui osa piiranguid maha võetaks, siis peab mõtlema, mida asemele panna.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul peab valmis olema, et haigestumise kasv jõuab järgmistel nädalatel ka haiglatesse ning juba nädala pärast võib näha haiglaravi vajajate arvu kasvu. Samamoodi kasvab tema sõnul koormus ka perearstidele, kiirabile, EMO-le ja testimissuutlikkusele.

Nakatumiskordaja R nädalate lõikes. Autor/allikas: Terviseamet

Terviseameti prognoosi järgi on Eesti riskimaatriksi järgi järgmise nädala esmaspäevaks sügaval punases ehk väga kõrges koroonaviiruse leviku riskitasemes. Selle nädala prognoos on 17 000 nakatunut, mõni päev võib nakatunute arv ulatuda 3000-ni.

Riskimaatriks 10. jaanuari seisuga. Autor/allikas: Terviseamet

Eelmisel nädalal kasvas jätkuvalt omikroni kahtlusega tüvede osakaal. Arvestades pühadeaegset suurenenud kontaktide arvu, puhkuse perioodi lõppu, omikroni tüve kasvavat osakaalu, haigestumuse tõusu suurtes maakondades ja alanud tõusu Ida-Virumaal, on tõenäoline, et haigestumise kasv jätkub veelgi kiiremini, märgiti ülevaates.

Viimase 14 päeva haigestumus näitas kasvutrendi keskmiselt 60 protsendi võrra kõikides maakondades. Suurim oli kasv Hiiumaal (88 protsenti), Lääne-Virumaal (87 protsenti) ja Võrumaal (83 protsenti). Harjumaal kasvas haigestumus 72 protsendi võrra.

Suurim haigestumus 100 000 elaniku kohta oli eelmisel nädalal vanuses 15–29 a. Haigestunute kasv oli kõige suurem 15–19-aastaste (129 protsenti), 20–24-aastaste (124 protsenti) ja 25–29-aastaste (121 protsenti) seas.

Sepp märkis, et noorte seas kasvanud nakatumise saab panna aastavahetuse pidustuste arvele, samas laste seas nakatumine pole seni kasvu näidanud.

Kokku on Eestis tuvastatud 11 578 omikroni kahtlusega nakatunut. Omikroni tüve osakaal ringlevatest tüvedest on pühapäeva seisuga 80,2 protsenti.

Seniste andmete põhjal on omikroni tüvega nakatunutel olnud haigus kerge kuluga (58,8 protsenti). Põhilisteks sümptomiteks olid palavik ja nohu (üle 50 protsendi). Hospitaliseerimist on vajanud viis inimest, neist kolm vaktsineerimata.
Harjumaal on tuvastatud 41,4 ja Tartumaal 40 protsenti kõigist omikroni juhtudest.

Esmaspäeva seisuga haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus on 70 aastat (eelmisel nädalal oli 68), 60 aastat ja vanemate isikute osakaal moodustab 79,3 portsenti (nädal varem 75,4 protsenti). Võrreldes eelmise nädalaga on suurenenud haiglaravi vajanud patsientide osakaal vanusrühmas 30–39 aastat.

Covidi surmade arv nädalate kaupa. Autor/allikas: Terviseamet

Eelmisel nädalal suri 16 inimest, surnud olid vanuses 63–92 aastat, keskmine vanus oli 80,7 aastat. Neist oli vaktsineerimata 14 inimest.

Keskmine päevane surmajuhtude arv viimase seitsme päeva jooksul langes kolmandat nädalat järjest.

Neljanda laine algusest ehk alates 13. detsembrist on vaktsineerimata inimeste osakaal surmajuhtumite seas kasvanud: kolmanda laine jooksul (1. juuli kuni 12. detsember 2021) moodustas vaktsineerimata inimeste osakaal 74,5 protsenti, neljandas laines on see 89,1 protsenti.

Nakatumise prognoos. Autor/allikas: Terviseamet

Pandeemia algusest on terviseameti andmete alusel surmaga lõppenud 1960 haigusjuhtu ehk 0,77 protsenti Covid-19 juhtudest.

Eelmisel nädalal manustati 30 914 doosi vaktsiini, seda on 17,1 protsenti rohkem kui üle-eelmisel nädalal (26 388 doosi).

Lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestest saanud esmaspäeva hommiku seisuga ühe lisa- või tõhustusdoosi 316 481 inimest ja kaks lisa- või tõhustusdoosi saanud 416 inimest.

Covidiga haigestunute ja Covidi tõttu hospitaliseeritute jagunemine nädalate lõikes. Autor/allikas: Terviseamet

Riiki sissetoodud juhtude osakaal kasvas

Võrreldes eelmise nädalaga kasvas Eestisse sissetoodud juhtude osakaal 12 protsendini kõigist tuvastatud nakatumistest. Sissetoodud haigusjuhud olid seotud reisimisega 52 riigis. Kõige rohkem haigusjuhte on endiselt seotud reisimisega Soomes (21 protsenti) ja Egiptuses (14 protsenti).

Sepp märkis, et kuivõrd esmaspäevast ei vabasta enam riiki saabudes karantiinist negatiivne test, lõpetab terviseamet testimise pakkumise Tallinna reisisadamas kui ka Tallinna lennujaamas.

Eestisse sisse toodud juhud riikide kaupa. Autor/allikas: Terviseamet

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: