Vastrenoveeritud Merivälja koolis töötab natuke üle 40 õpetaja, kellest siiski mõned on kvalifikatsioonita. See probleem on paljudes üldhariduskoolides. Sügisel avatav õpetajate akadeemia peaks teoorias seda natuke leevendama.

"On sündinud idee, et Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajaõppe baasil me võiksime moodustada sellise õpetajate akadeemia, mis pakuks väga paindlikke õppimisvõimalusi alustavatele õpetajatele, neile õpetajatele, kes vajavad kvalifikatsiooni parandamist ja ka kindlasti õpetajatele, kes vajavad lihtsalt täienduskoolitust," ütles haridusminister Liina Kersna.

Merivälja kooli direktori sõnul on väga tervitatav alustavate õpetajate kvalifikatsiooni omandamine töötamisega samal ajal. Seda eriti olukorras, kus nõuetele vastavaid kandidaate napib.

"Aastal 2003, kui töötasin Püünsi koolis direktorina, siis kandideeris ühele klassiõpetaja ametikohale minu mäletamist mööda 28 kandidaati. Kui meil eelmisel aastal oli klassiõpetaja vabale ametikohale konkurss, siis meile ei kandideerinud mitte ükski õpetaja," toob Tallinna Merivälja Kooli direktor Greta Henriksson näiteks.

Praegu õpetajakutset omandav Tartu Poska kooli õpetaja ütleb, et niikaua, kui on võimalik kvalifikatsioonita töötada, seda ka tehakse.

"Kui tööl on võimalik käia ka ilma kvalifikatsioonita, siis paljud näevad seda tüütu lisakohustusena. Õpetajatöö töötundide mahus ei ole kindlasti mitte lihtne. See, mida meie teeme klassiruumis, on selle töö veepealne osa, väga palju sellest tegelikult toimub kodus, toimub tundidevälisel ajal. Kui seda on võimalik teha ilma kvalifikatsioonita, siis ma usun, et seda ka tehakse," ütles Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpetaja Taavi Linnus.

Kuigi kvalifikatsiooni omandamine töötamise kõrvalt on ajamahukas, ei plaani ministeerium magistrikraadi ja õpetajakutse omandamise nõuet leevendada.

"Ma arvan, et Eesti haridusedu üks kõige olulisemaid vundamente on professionaalne haritud õpetaja. Ja mina arvan küll, et hoolimata sellest, et meil on õpetajate puudus, me ei tohiks latti langetada," põhjendas Kersna.