"NATO on taganud Eesti julgeoleku alates teie liitumisest 2004. aastal ning praegu on see tugevam kui kunagi varem," ütles Stoltenberg kohtumisjärgsel pressikonverentsil NATO peakorteris.

Alliansi peasekretär rääkis, et NATO tegutseb põhimõttel üks kõigi, kõik ühe eest, mis tähendab, et kaitstakse kogu oma jõuga kõiki alliansiga ühinenud riike. "See kehtib ka Eesti kohta," lisas ta.

See põhimõte tagab, et agressoril tuleb vastakuti seista alliansiga, mis esindab rohkem kui 50 protsenti maailma sõjalisest võimsusest, rõhutas Stoltenberg.

NATO peasekretär rääkis ka sellest, et allianss on pärast Venemaa agressiooni Ukrainas 2014. aastal märgatavalt suurendanud oma kohalolekut idapoolsetes liikmesriikides, lisaks Eestile ka Lätis, Leedus ja Poolas, kus asuvad mitmerahvuselised lahingugrupid.

Lahingugruppide juures on lisaks nende pakutavale kaitsevõimele oluline ka see, et nende koosseisus on mitme riigi sõjaväelasi, lisas Stoltenberg. Lahingugruppide eesmärk pole kedagi provotseerida, vaid heidutada võimalikku agressorit, märkis ta.

Lisaks on allianss kolmekordistanud NATO kiirreageerimisjõude ning pidevalt moderniseeritakse ka sõjalist planeerimist.

Viitele peaminister Kaja Kallase kolmapäeval antud ütlusele uudisteagentuurile Reuters, et Eesti arutab NATO-ga täiendavate vägede paigutamist, ütles Stoltenberg, et sellistel teemadel käivad pidevad konsultatsioonid. "NATO on alati valmis oma liitlaste kaitsmiseks ja me teeme selleks kõik, mis vaja," rõhutas ta.

Stoltenberg tänas Eestit tugeva pühendumise eest NATO tegevuses, tunnustas Eestit alliansis kokku lepitud kahest protsendist kõrgema panustamise eest kaitsekuludesse riigi sisemajanduse koguproduktist, Eesti panustab ka küberkaitsesse Tallinnas asuva NATO oivakeskusega.

Karis: NATO väärtus on selle ühtsuses

President Karise sõnul NATO on ja jääb Eesti kaitse ja euroatlandi julgeoleku aluseks. "Aga vahest veelgi tähtsam on, et see on liitlastele foorum, kus jõuda ühistele positsioonidele julgeolekuprobleemide suhtes ning otsustada, kuidas nendele vastata. Viimaste nädalate ja kuude jooksul on NATO näidanud oma väärtust selles suhtes – liitlased on tugevad ja ühtsed," lisas president.

Karis rääkis, et NATO välistab aastakümnetetaguse olukorra, kus suurjõud otsustavad väikeriikide saatuse.

Tema sõnul arutasid nad Stoltenbergiga ka olukorda Ukraina piiridel, kus Venemaa sõjaline aktiivsus pole vähenenud ning kutsusid Moskvat üles pingeid vähendama. "Me rõhutame oma tugevat toetust Ukrainale ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegude kaudu," ütles Karis.

Kuna NATO kaitseb oma väärtusi, nagu demokraatia ja vabadus ning iga riigi õigust ise valida oma julgeoleku tagamise korraldus, siis on see põhjus, miks Balti riigid astusid 2004. aastal NATO-sse, rääkis president. "Ja me näeme, et see on meie parim julgeolekugarantii," lisas Karis.

Kogu pressikonverentsi on võimalik järele vaadata siit.