Lõppeval nädalal toimus Venemaa ja lääneriikide vahel mitu olulist kohtumist. Läbirääkimiste maraton lõppes nähtavate tulemusteta.

Lääneriikide vastuse võttis väga lühidalt kokku raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov: "NATO idasuunalise laienemise peatamine: vastus ei. NATO taandumine 1997. aasta piiridesse: ei. USA ründerelvastuse mittepaigutamine Venemaa piiride lähedusse: siin on läbirääkimised võimalikud."

Ajalehe Novaja Gazeta hinnangul ei saa läbirääkimisi luhtunuteks pidada, kuna seisukohtadest räägiti väga avameelselt, ja väga tähtis on see, et põhimõtteliste vastuolude kõrval ei heideta kõrvale praktilisi julgeolekuküsimusi ehk kõik, mis puudutab ründerelvastuse piiramist.

Majandusleht Kommersant kirjutabki oma loos pealkirjaga "Mis oligi tarvis välja kaubelda", et Venemaa saavutas väga olulised järeleandmised, kuigi mitte võtmeküsimustes.

Ajalehe Nezavisimaja Gazeta hinnangul ongi praegu võtmeküsimus, mida Moskva sellises olukorras ette võtab.

Siiani on ainsaks konkreetseks sõnavõtuks sel teemal välisministri Sergei Lavrovi avaldus, et "ootame, mida USA ja NATO meile kirjalikult vastavad, ja otsustame siis, mida edasi teha".

Konkreetne oli ka Lavrovi asetäitja Sergei Rjabkovi väide intervjuus telekanalile RTVi, et ta ei näe põhjust lähipäevil kohtumisi jätkata ning juhul, kui läbirääkimised täiesti läbi kukuvad, ei välista ta Vene relvataristu paigutamist Kuubasse ja Venezuelasse.

Selle sõnavõtu peale läksid langusesse Venemaa rubla ja Moskva aktsiaturg.