"Venemaa agressiivse ja eskaleeriva käitumise osas ollakse ka Euroopa Liidus üksmeelsed ning on selge, et me ei pea läbirääkimisi transatlantilise julgeolekuarhitektuuri üle. Sama tugev on toetus Ukraina toetamisele nii poliitiliselt kui ka praktilise abi näol," ütles Laanet.

"Konsultatsioonid liitlaste vahel nii NATOs kui Euroopa Liidus on olnud väga head ja kindlasti jätkuvad. Midagi ei otsustata Eestita," kinnitas kaitseminister Laanet. 

Minister lisas, et liitlased on valmis kõnelusi Venemaaga jätkama NATO-Vene nõukogus ja OSCE-s, aga Venemaa peab selleks koheselt vähendama sõjalisi pingeid Ukraina piiril. 

"Dialoog ei tähenda läbirääkimisi, vaid kõnelusi läbipaistvuse suurendamiseks ning valearvestuse riski vähendamiseks. Venemaal puudub aga tegelik tahe oma ründava sõjalise hoiaku muutmiseks," lausus Laanet. 

Kaitse- ja välisministrite ühisistungi fookuses oli strateegiline kompass, mille vastuvõtmist on oodata Prantsuse Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal märtsis.

2020. a juunis algatatud Euroopa Liidu strateegiline kompass on mahukas julgeolekualgatus, mille koostamisega soovitakse ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide arusaama julgeolekuväljakutsetest ja rollist nendele vastamisel.

Kalle Laanet kohtus ka Läti ja Taani kaitseministriga, et arutada piirkondlikku julgeolekuolukorda. Eesti kaitseminister tänas Taanit panuse eest Läänemere julgeolekukorda, sh otsust saata piirkonda fregatt ja hävitajad ning peatse panuse eest taas NATO lahingugruppi Tapal. 

Samuti kohtusid Eesti ja teised regiooni kaitseministrid Prantsuse kaitseministriga.

Kaitseministrite, NATO ja ÜRO esindajate kohtumise peateemad olid Euroopa Liidu sõjalised missioonid, sh Wagneri tegevus Malis, Vene vägede koondumine Ukraina piiril ja Euroopa Liidu kosmosepoliitika kaitsealgatuste vaatenurgast.